Soomes töötanud kaasmaalasi soosinud hiljutine Riigikohtu otsus leidis meedias kajastamist lahe mõlemal kaldal ning kutsus esile arutelu eestlastele makstava palga õigluse teemal. Viimane tekitas nostalgilise meenutuse paarikümneaastasest ajaloost, mil räägiti kõikvõimsa eestlase uskumatust töökusest, oskustest, kohanemisvõimest ning tervest peatükist teistest eelistest ärahellitatud heaoluühiskonna töötajate ees. Mõõtmise tulemus sõltub taustsüsteemist “-” eestlane oligi kangelane 90-ndate alguses, […]
Autor Arhiiv: ulvi
Juhatuse liikme leping on olemuselt käsundusleping, mis erineb töölepingust juriidiliselt aga ka näiteks maksustamise osas. Märkimist väärib juhatuse liikme ravikindlustuse tekkimine. Maksustamise mõttes on kahe lepingu oluliseks erinevuseks töötuskindlustusmakse summaarse suurusega 3% brutotasust. Mõnel juhul peetakse töölepingu eeliseks töötuskindlustuskaitset, mis tagab hüvitise teatud tingimustel lepingu lõpetamise korral. Ometi välistab töötuskindlustusseadus juhatuse liikme kindlustuse. Erandina on […]
Alates 01.01.2013. vähenevad töötuskindlustusmakse määrad, mis muudavad ka välja makstava töötasu suurust. Uueks tööandja töötuskindlustusmakse määraks on 1% ja kindlustatu (töötaja) töötuskindlustusmakse määraks on 2%. Nii peaks juba aasta alguses välja makstav detsembri töötasu rõõmustama palga saajat suurema summaga ja tööandjat väiksema kuluga. Segadusi võib aga tekkida tööandjatel, kes on töötajatega kokku leppinud töötasu netosummas […]
Homsete loto võidunumbrite täpne prognoos võib tuua päratu rikkuse. Sarnaselt sõidab edu laineharjal ettevõtja, kes mõistab lähituleviku võimalusi piisavalt varakult märgata ning nendele vastavalt reageerida. Raamatupidamine ettevõtte toimimise keskse infoallikana saab olla siinkohal kasulikuks tööriistaks. Näiteks võime täpsemalt välja arvutada sooduskampaania raames müüdava toote hinna, mis tagab kõige kasumlikuma tulemuse. Optimumist madalam hind ei tooks […]
Maksuhaldur on viimasel ajal mitmetelt ettevõtjatelt uurinud ettevõtte auto registreerimistunnistusel kasutajatena märgitud inimeste seotust ettevõttega. Küsimuse taga kõlab teravam noot, kui kasutaja on näiteks juhatuse liikme pereliige ja ettevõte ei ole deklareerinud auto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud otstarbeks. Tõenäoliselt püüab maksuhaldur selle küsimusega saada vastuse, mis annab kinnituse auto kasutamisele ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Muuhulgas on selleks […]
Ilmselt tuleb paljudele tuttav tšekkidest pungil rahakott. Seal võib sisalduda dokumente viimasest välislähetusest, kütuse- või restoranitšekke, mis peaksid ühel päeval jõudma raamatupidaja kätte. Kergem pole isiklike ostudokumentidega, mis peavad soetatud kauba garantii tõendina kuni kaks aastat säilima. Ometi on need paberitükid alati jalus ning see kõige vajalikum kipub ikka kaduma. Veelgi enam: ka kõige suurema […]
Alates 01.01.2012 on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral tunnis 1,80 eurot ja kuus 290 eurot. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse suurus jäi aga endiselt tasemele 91,75 eurot kuus. Eelnevast tulenevalt tuleb tööandjal tagada töötajale töötasu vähemalt ette antud alammäära ulatuses. Kaalumist väärib aga siiani eelneval aastal kehtinud alammäära ulatuses makstud juhatuse liikme tasu muutmine või muutmata […]
Alates 01.01.2012 kaotati lähetusega seotud majutuskulude maksuvaba piirmäär ja vabastati majutuskulud erisoodustusmaksust. Nüüdsest loetakse majutuskulu ettevõtlusega seotud kuluks sõltumata selle suurusest. Oluline on korrektse algdokumendi olemasolu.
Alates 01.01.2012 ei loeta enam tasemekoolitust erisoodustuseks. Tasemekoolituseks loetakse koolitust mis võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom. Maksuvabastus kehtib tasemekoolituse kompenseerimisel töölepingu alusel töötavale töötajale, teenistujale, juriidilise isiku juhatuse liikmele või mitteresidendi muu […]
Viimasel ajal on sagenenud maksuhalduri poolsed nõuded käsitleda maksuvabalt makstud välislähetuse päevaraha maksustatava töötasuna. Viimane võib ettevõttele kaasa tuua lisakulu vahemikus 75-80% välja makstud päevaraha summat ning mõnel juhul enamgi. Päevaraha tõlgendus sõltub majandustehingu sisust Kõnealuse maksunõude aluseks on väide, mille järgi ei olnud töötaja „töölähetuses“, mistõttu ei ole maksuvaba päevaraha maksmine põhjendatud. Sel juhul […]
Maksude optimeerimine Raamatupidaja hindamisel spekuleeritakse sageli maksude optimeerimise oskusega. Tõepoolest eksisteerib täiesti seaduslikke võimalusi maksude arvelt säästmiseks. Ometi on raamatupidamisteenust ostval juhil seda äärmiselt keeruline kontrollida veendumaks kõige parema maksuarvestuse valikus, vältimaks ühelt poolt liigset maksukoormust ja teisalt asjatut maksude arvestamata jätmisest tulenevat riski. Kogemus Kogenud raamatupidamisteenuse pakkuja omab kogemust erinevates ärivaldkondades. Sellise büroo raamatupidaja […]
Enamasti lihtne Raamatupidamise korraldamine on seaduse järgi juhatuse kohustus. Väikse- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul võib raamatupidamise töö maht olla väga väike või heal juhul vaevu katta ühe raamatupidaja töökoormuse. Tavaliselt sisaldab sellise ettevõtte raamatupidamine olulise osa rutiinsete ja lihtsate ülesannete kõrval väheste keerukate küsimuste lahendamist. Arusaadavalt ei ole säärases olukorras tipptasemel spetsialisti palkamine põhjendatud. […]
Kirjanpitoon kätkeytyy paljon enemmän Eri yrityksissä käytetään kirjanpitotietoja eri tavalla. Hyvin pienessä yrityksessä ovat kaikki tiedot vain johtajan hallussa ja erilaisten raporttien laatiminen tuntuu vain ajanhaaskaukselta. Jossain muussa tapauksessa on kirjanpidon rinnalla käytössä erillinen tietojenkäsittelyohjelma, johon on kerätty kaikki tarpeelliset tiedot. Suuri osa tarpeellisista tiedoista syntyy kuitenkin juuri kirjanpidon parissa, joten erillinen tietojenkäsittelyohjelma aiheuttaa loppujen […]
Raamatupidamisest palju rohkem Erinevates ettevõtetes kasutatakse raamatupidamisinfot väga erinevas mahus. Väga väikse ettevõtte puhul võib kogu teave olla juhi peas ja täiendavate aruannete koostamine näib põhjendamatu vaevana. Mõnel teisel juhul eksisteerib raamatupidamise kõrval eraldi andmetöötluse süsteem, mis tagab vajaliku info olemasolu. Ometi tekib oluline osa vajalikust infost just raamatupidamisarvestuse käigus, mistõttu kipub eraldiseisev infosüsteem genereerima […]
Hinnalla on merkitystä, mutta mikä tulee edullisemmaksi? Kirjanpitäjän valinnan tärkeä kriteeri on hinta. Kahden kirjanpitotoimiston tarjousten vertailu on joskus vaikea, myös palvelun puitteissa tarjottuihin yksityiskohtiin syventyminen vaatii aikamoista ponnistusta. Jätän eräässä toisessa pohdinnassa käsitellyn kirjanpitopalvelun käyttämisen vaihtoehtona oman työntekijän palkkaamisen sivuun. Hinnan lisäksi on vielä muutakin Kunnon kirjanpitäjä on jokaisen yrityksen luotettava kumppani ja neuvonantaja. […]
Partneri valimisel saab kasutada lihtsaid tingimusi: Kas ollakse valmis pakkuma lahendusi, mis muudab raamatupidamist efektiivisemaks: On-line ligipääs programmile; arvete digitaalne haldamine; failide import ja eksport programmist; e-arvete vastuvõtt, väljastamine; müügiarvete väljastamine pdf-na; milliseid uudseid lahendusi on arenduses. Kas ostuarveid võetakse vastu ja säilitatakse digitaalsena Kuidas on kaitsutud digiarhiiv hävinemise ehk inimlik faktor “delete” nupu eest […]