Maksuheitluste tuules: kas suudame hoida tasakaalu?

Eesti maksusüsteem on viimastel aastatel liikunud läbi heitluste uue ajastu suunas. Aastatel 2025–2026 on fookuses olnud maksukoormuse ümberjaotamine, uute maksuliikide kehtestamine ning olemasolevate määrade korrigeerimine. Maksupoliitika ei ole pelgalt numbrite mäng – see peegeldab meie ühiskonna väärtusi, prioriteete ja tulevikunägemust.

Tulumaks muutuste tuules

Füüsilise isiku tulumaksumäär tõusis sel aastal 22%-ni ning valitsus on otsustanud ära jätta maksutõusu 2026. aastal, vaatamata sellele, et kavandatud julgeolekumaksu ei jõustata ning tekkinud tühimik vajab korvamist.

2026. aastast kehtestatakse kõigile ka ühtne maksuvaba tulu 700 € kuus, mis veelgi vähendab tulumaksu laekumist. Pensionieas on maksuvaba 776 € kuus.

Juriidilise isiku tulumaksu määr on alates 2025. aastast 22/78. Regulaarselt jaotatud dividendide soodsam maksustamine (14/86) küll kaotati, kuid investeeritud kasum jääb endiselt maksuvabaks.

Julgeolekumaks selle kavandatud kujul, 2% tasumisega teenitud kasumilt, oleks kahjustanud ettevõtluskeskkonda, lõhkudes Eesti maksusüsteemi tunnustust leidnud põhimõtted: lihtsuse ja selguse.

Tulumaksutõusu ärajätmine 2026. aastal toob kaasa maksukoormuse languse 36,6%-lt 35,2%-le. Samas jätkuvad investeeringud julgeolekusse ja taristusse.

Käibemaks: hinnasiltide muutus

Käibemaksu üldmäär on alates 01.07.2025 24% ning see muudatus on alaline, mitte enam ajutine, et korvata tulumaksuga toimunu tagajärgi. Mida oligi tarvis tõestada: ei ole midagi püsivamat ajutistest nähtustest.

Majutusteenuste ja ajakirjandusväljaannete käibemaksumäärad tõusid sel aastal samuti: vastavalt 9%-lt 13%-le ja 5%-lt 9%-le.

Käibemaksu vallas on siiski ka häid arenguid: sellest aastast kehtib väikeettevõtjate erikord, mis lihtsustab tegutsemist Euroopa Liidus, leevendades teise liikmesriigi väikeettevõtja käibemaksukohustuse tekkimise reeglid, võrdsustades need selles liikmesriigis asukohta ja püsivat tegevuskohta omavatele ettevõtjate õiguste ja kohustustega.

Sotsiaalmaks, tervise ja tööelu tasakaal

Kogumispensioni maksed on muudetud paindlikuks: 2%, 4% või 6%. See loob rohkem valikuvõimalusi, kuid nõuab ka teadlikke otsuseid.

Töötuskindlustusmaksete määrad on jäänud samale tasemele ning ka 2026. aastal kehtivad töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% .

Tervise edendamise kulud on maksuvabad kuni 400 eurot aastas, teenustena lisandusid massaaž, hambaravi ja toitumisnõustamine. Need muudatused toetavad töötajate heaolu ja töövõimekust ning võimaldavad soetada soodsama aastase paketi.

Ettevõtluskonto ja maksud

Ettevõtluskonto kasutajad saavad kogu tulu maksustada 20%-lise määraga. Siiski, II sambaga liitunud kasutajal on maksumäär kogumispensioni määra võrra suurem. Seega on ettevõtlustulu maksu määr 20% (mitte liitunud), 22%, 24% või 26%.

Automaks: leevendused ja erandid

Riigikogu menetleb mitmetele sihtrühmade suunatud maksuleevendusi:

Lastega peredel vähendatakse iga alla 18-aastase lapse vanema maksusummat kuni 100 euro võrra aastas.

Väikebussid, millel on rohkem kui 7 istekohta, maksustatakse N-kategooria määradega, mitte sõiduautona – see toetab lasterikkaid peresid ja erivajadustega inimesi.

Puuetega inimestele kehtestatakse sihitud toetused: tõusevad igakuised toetused ja riigi osalus abivahendite soetamisel.

Ajutised erandid: kui sõiduk kustutatakse registrist või on varguse tõttu tagaotsitav, peatatakse maksukohustus või lühendatakse maksustamisperioodi.

Kutsume kaasa mõtlema ja tegutsema

Maksumuudatused ei ole pelgalt seaduseparandused – need on osa suuremast aruatelust meie tuleviku üle. Kuidas tasakaalustada riigi vajadusi ja inimeste heaolu? Kuidas toetada ettevõtlust, samas tagades sotsiaalse turvalisuse?

Kui oled ettevõtja, töötaja, raamatupidaja või lihtsalt teadlik kodanik – nüüd on aeg olla kursis, küsida, arvutada ja planeerida. Maksud mõjutavad meid kõiki ja teadlikkus on parim tööriist muutustega toimetulekuks.