Kõik artiklid

Maksuriskid sporditoetuse kasutamisel

Alates 1. jaanuarist 2018 on võimalik töötaja tervise edendamiseks teha kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. Maksuvaba sporditoetus on suurepärane võimalus tervise edendamiseks ning sportlike eluviiside toetamiseks. Tihti aga unustatakse sporditoetuste piirangud ja pisiasjad, mis muudavad sporditoetuse hoopis erisoodustuseks.

Esmalt tasub selgeks teha põhiasjad, kellele on sporditoetused mõeldud, kui palju ning kuidas toimub sporditoetuste tasumine ja edasine deklareerimine.

 KELLELE SPORDITOETUS? 

Sporditoetust saavad enda töötajatele rakendada kõik Eesti äriühingud, välisriikide filiaalid ja püsivad tegevuskohad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Tööandja peab võimaldama soodustust kõigile töötajatele, olenemata ametist ja töökoormusest.

Tasub korraks ka selgitada, keda sporditoetuse puhul töötajaks loetakse. Töötaja on:

  • töölepinguga töötaja;
  • töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik;
  • juhatuse või nõukogu liige;
  • riigiametnik;
  • füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud.

KUI PALJU ON SPORDITOETUS?

Piirmäär on kuni sada eurot ühe töötaja kohta kvartalis. Summat ei saa edasi jagada teistele sama tööandja töötajatele ega nihutada järgmisesse arvestusperioodi. Kui töötaja ei ole kasutanud soodustust õiges perioodis, siis ei arvestata seda järgmisesse perioodi juurde. Soodustuseks lubatud summa on koos käibemaksuga ning sisendkäibemaksu osa ei saa raamatupidamises tagasi arvestada.

KUIDAS SPORDITOETUS TÖÖTAB?

Vajalik on pidada arvestust, kui palju konkreetsed töötajad maksuvabastust kasutavad, et oleks kindel ülevaade kui palju on töötajal ühes kvartalis veel võimalik sporditoetuse maksuvaba summat kasutada. Kui summa ületab 100 euro piiri ühes kvartalis, siis peab ületatud osa kindlasti kajastama erisoodustusena. Samuti peavad olema vastavad algdokumendid, mis tõendavad kulutust ning mille abil on võimalik eristada, et tegu on kindlasti maksuvaba sporditoetusega. Tihti saadetakse tööandjale spordiklubile tehtud maksekorralduse koopia, mis aga ei ole nõuetekohane dokument. Lisaks on tähtis pidada meeles, et soodustus on isikuline ja töötaja võib esitada ainult enda tervise edendamiseks tehtud kuludokumente.

Sporditoetuse aruandluse peab esitama kord aastas 1. veebruariks – deklaratsioon INF 14.

Mis kuulub tervise edendamise kulude alla ning mis on hoopis erisoodustus?

Seaduses on eraldi punktidena välja toodud mitmed erinevad tervise edendamisega seotud kulud, mis ei ole aga kuigi põhjalikult lahti kirjutatud ning võivad nii töötajates kui ka ettevõtjates veel segadust tekitada. Tihti ei süveneta tehtud kulutuse iseärasustesse ning üldistatakse liialt maksuvaba spordikulu mõistet. Toome teieni mõned üldlevinud maksuvabad spordikulud ning kuidas neid on võimalik segi ajada erisoodustusega.

  • Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu

Lubatud on vaid avalikud rahvaspordiüritused, kus on võimalik kõigil soovijatel osaleda. Avalike rahvaspordiürituste all mõeldakse erinevaid avalikke üritusi ja ürituste sarju: Tallinna maraton, SEB maijooks, Tartu maraton ja nii edasi. Spordiüritused, mis on teatud spordiklubi poolt korraldatud nagu on selleks erinevad spordilaagrid, neid käsitletakse kui erisoodustusena. Lisaks ka ettevõtte korraldatud spordipäevad kuuluvad hoopis erisoodustuste alla. Tasub alati raamatupidajaga nõu pidada, kas plaanitav spordiüritus ikka kuulub maksuvaba sporditoetuse alla.

  • Sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused

Siia kuuluvad nii avalikud spordiklubid kui ka ettevõtte oma spordiklubid, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse.

Maksuvabalt ei saa hüvitada spordiriideid, -jalanõusid ja -vahendeid. Siia alla ei kuulu ka tööandja poolt lühiajaline spordikompleksi rentimine. Kui tööandja ikka otsustab need töötajale hüvitada, siis tegemist on erisoodustusega.

  •  Tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused

Maksusoodustus laieneb tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele (v.a investeeringud), 100 eurose piirmääraga töötaja kohta kvartalis ning seda saab kasutada töötajate osas, kes tööandja spordirajatisi kasutavad. Kulud, millel võib maksusoodustust rakendada on näiteks spordirajatise kommunaalkulud, parendustööd ning muud halduskulud. Kui ettevõte aga soovib ehitada täiesti uue spordihoone, siis neid kulusid ei arvestata sinna hulka, neid maksustatakse hoopis tulumaksuga.

  • Taastusravi teenuste kulutused

Lubatud on kulutused teenustele mida pakuvad tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarstid, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, kliinilised logopeedid või kliinilised psühholoogid. Taastusravi ei ole tavaline massaaž, samuti ei kuulu taastusravi alla kehahooldused ega muud iluprotseduurid.

  • Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

Töötajale saab korvata piirmäära raames makseid vabatahtlikule ravikindlustuslepingule kindlustusseltsidega. Väga mõistlik lahendus nii tööandjale kui ka töötajatele tervise edendamise kulude haldamiseks on olemas SportID keskkonnas.

Grow tegeleb püsivalt sellega, et meie raamatupidajad käiksid ajaga kaasas ja oleme ka oma blogis kajastanud väärtusi, millest hea raamatupidamisteenus lähtuma peaks. Näeme end oma valdkonna pioneeridena ja oleme esimene 100% paberivaba raamatupidamisbüroo Eestis.

Kui ka sina soovid saada juba täna osa tulevikku vaatavast online-raamatupidamisteenusest, võta meiega ühendust meie kodulehe kaudu, saada e-kiri aadressile info@grow.ee või hoopis helista numbril 5629 3090!