Kõik artiklid

Omakapitali nõudest aastaaruandes

Ettevõtte aastaaruande esitamisel tekitavad sageli küsimusi kaks väga sarnast terminit: nimelt osakapital ja omakapital. Seetõttu toome lugejate ja aastaaruannete esitamisega tegelejate tarbeks allpool ära lühikese ülevaate olulisimatest nende kahe terminiga seotud teemadest.

Mis on osakapital ja mis on omakapital?

Osakapitaliga seotud toimingud on iga uue ettevõtte esmased toimingud. Osakapital on teatud summa, mis tuleb enne ettevõtte asutamist sisse maksta (erandina on lubatud ka ettevõtte asutamine sissemakseid tegemata). Näiteks osaühingu ehk OÜ korral on osakapitali nõutavaks suuruseks vähemalt 2500 eurot (Äriseadustiku §136). Oluline on tähele panna, et kõik osakapitaliga seotud muutused tuleb äriregistris registreerida. Kogu raha, mille omanikud osakapitalina sisse on maksnud, saavad nad hiljem ka maksuvabalt jälle tagasi võtta.

Omakapital ehk netovara on aga ettevõtte varade see osa, mille võrra on ettevõttel varasid kohustustest enam ja ka selle suurus peab osaühingu puhul olema vähemalt 2500 eurot. Juhul kui osakapital ületab aga seadusega nõutud summat 2500 eurot, muutuvad sellega ka nõuded omakapitalile – sellisel juhul peab see olema vähemalt ½ osakapitalist, kuid samas mitte vähem kui 2500 eurot.

Tähele tuleb panna, et edaspidi tuleb kõik osakapitali suurendamised või vähendamised igakuiselt deklareerida!

Veel olulisi termineid

Ettevõtte osa- ja omakapitaliga seoses tuleb majandusaasta aruande koostamisel kindlasti silmas pidada veel mitmeid nüansse. Toome allpool ära nendega seotud kirjetest olulisemad koos lühikirjeldusega.

  • Ülekurss ehk aažio. Juhul kui soovitakse ettevõte omakapitali suurendada, kuid osakapitali mitte, on võimalik osakapitali suurendada ülekursiga. Kuna ülekursi tekkimise eelduseks on osakapitali sissemakse, tuleb see äriregistris registreerida. Ülekurssi saab vähendada vastavalt osakapitali vähendamisega.
  • Kohustuslik reservkapital. Täna äriseadustik enam osaühingult kohustuslikku reservkapitali ei nõua (küll aga aktsiaseltsilt), kuid kui OÜ põhikirjas on kohustuslik reservkapital ette nähtud, tuleb igal aastal teenitud kasumist vähemalt 5% vastavale reale kanda ja seda seni kuni reserv moodustab 10% osakapitalist. Vanematel ettevõtetel, kellel reservkapitali vaja ei ole, saab vastava nõude eemaldada põhikirja muutmisega. Kui aga vastav kanne raamatupidamises siiski tehakse, tehakse seda osanike otsusega kasumi jaotamise kohta (kahjumi korral jääb reservkapitali suurus muutmata).
  • Muud reservid. Tegemist on Eestis küll suuresti reguleerimata valdkonnaga, kuid omaniku otsuse kohaselt moodustatavaid vabatahtlikke reserve kasutatakse järjest enam. Nende eeliseks on see, et neid ei pea kusagil registreerima ja neid on lihtne suurendada, kuid puuduseks on kindluse puudumine, et väljamaksed sellelt realt on tulumaksuvabad.
  • Eelmiste perioodide jaotamata kasum. Nagu nimigi ütleb, on tegemist eelmistel aastatel teenitud kasumiga, mida pole dividendidena välja makstud.
  • Aruandeaasta kasum. Taaskord on juba nimest selge, et tegemist on viimasel majandusaastal teenitud kasumiga (mille jääk kantakse uue aasta alguses eelmiste perioodide kasumi juurde).

Mitterahaline sissemakse

Mitterahalise sissemakse tegemine on hea võimalus osakapitali moodustamiseks ilma rahalisi vahendeid kasutamata. See tähendab, et kui põhikirjas on lubatud, võib ettevõtte osakapitali maksta kuni täies ulatuses sisse mitterahalise sissemakse (Äriseadustiku §142-143) ehk asjadena: olgu selleks isiklik arvuti, masinad või inventar. Seda nii kohese sissemaksena kui ka osakapitali hilisema sissemaksena.

Kuidas aga selgub mitterahalise sissemakse väärtus? Seda hindab juhatus ise ja iga üleandmise kohta koostatakse lühike leping koos aktiga, kus on kirjas üle antavad asjad ja sellega hinnataksegi nende väärtust. Siin kehtib erisus suurtele osaühingutele, mille osakapital ületab 25 tuhat eurot – selliste ettevõtete korral peab juhul, kui mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, seda sissemakset hindama audiitor.

Tänapäeval väga laialdaselt kasutatava ettevõtte internetis registreerimise korral mitterahalist sissemakset aga kasutada ei saa. Algselt sissemakseta asutatud osaühingu standardpõhikirjas ei ole mitterahalised sissemaksed lubatud ja mitterahaliste sissemaksete tegemise eelduseks on seega sellele eelnev põhikirja muutmine.

Mida teha kui omakapital on alla nõutava taseme?

Õnneks on sellisele probleemile mitmeid lahendusi ja esmalt tasuks ettevõttel panustada lihtsamate lahenduste leidmisele. Kõigepealt tasub kriitilise pilguga üle vaadata bilanss ja otsida ridu, mida tuleks ümber hinnata. Või kui on lootust, et jooksval aastal tekib piisavalt kasumit, mis katab omakapitali puudujäägi, on lisaks võimalik jooksval aastal äriregistrile vahebilanss esitada.

Kui aga kõik eelnev ei ole piisav, tuleb osakapitali suurendada. Seda kas rahaliste või mitterahaliste sissemaksetena või hoopis omaniku laenu arvelt. Näiteks võib osakapitali suurendada 10 euro võrra ja ülejäänud summa ülekursina määratleda – kuigi paljud soovitavad ühe euro võrra suurendamist, ei ole see mõistlik, sest hiljem võib olla probleeme ülekursi osade kaupa vähendamisega.

Loodetavasti aitab käesolev postitus paljudel oma probleemidele lahendus leida. Lisaks soovitame tutvuda meie blogi teiste postitustega, et saaksite end kõige olulisemaga kursis hoida.