Kõik artiklid

Mis on bilansimaht ja milleks seda tarvis on?

Bilansimahu puhul on tegemist käibe- ja põhivara summaga, mis võrdub alati ka kohustuste ja omakapitali summaga. Bilansimahu leiame seega bilansist kahest kohast – aktivad kokku ja passivad kokku.

Bilansimahu järgi hinnatakse äriühingu suurust. Bilansist saab vaadata seda, millises ulatuses on äriühingu varad finantseeritud omanike varadega ja millises ulatuses väliste vahenditega (kohustused).

Kolm olulisemat näitajat, millega ettevõtet iseloomustatakse, on bilansimaht, käive ja töötajate arv. Bilansimahu näol ei ole tegemist pidevalt ühetaolise väärtusega, kuna majandustegevuse tulemusena võib see nii suureneda kui ka väheneda (või teatud tingimustel ka samaks jääda). Kui bilansimaht on kasvanud, on enamasti põhjuseks kas võetud laen või teenitud kasum või on osakapitali omanike sissemaksetega suurendatud. Bilansimaht väheneb kahjumi ja laenude tagasimaksmise korral. Bilansimahtu tasub jälgida, sest sellega on seotud ka näiteks auditeerimis- ja konsolideerimiskohustus.

Bilansimaht ja selle arvutuskäik

Nagu sissejuhatavast lõigust nähtub, ei saa olla iseenesest tegemist keerulise arvutusega. Bilansimahu arvestamise aluseks on ettevõtte või asutuse bilanss ehk seaduse järgi “raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali)”. Kuna bilansi aktiva pool peab võrduma passiva poolega, ei ole vahet, kumma poole põhjal bilansimaht kokku lüüa.

See, mida bilansis kajastatakse, ei vaja ilmselt küll kordamist, kuid allpool on toodud lühiülevaade sellest, millised bilansikirjed vastavates osades kajastatakse:

  • aktiva sisaldab käibe- ja põhivara (finantsvara, investeeringud kinnisvarasse jne);
  • passiva hõlmab kohustusi ja omakapitali.

Kui sageli ja milleks bilansimahtu arvutada?

Raamatupidamise bilanss kujutab endast ettevõtte või organisatsiooni teatud ajahetke majandusliku olukorra ülevaadet. Kuna selle eesmärk on kasuliku ülevaate saamine, ei ole mõtet liiga sageli bilanssi teha ja selle mahtu arvutada. Kuigi seda on võimalik sooritada praktiliselt igal ajahetkel, seisneb selle suurem väärtus just pikemaajalises analüüsis.

Vastavalt seadusele tuleb bilanss koostada majandusaasta lõpu seisuga ja koos nende andmetega esitatakse ka eelneva majandusaasta seis. Seega saab võrrelda kahe aasta tulemusi. Kuigi, nagu eelnevalt mainitud, on vajaduse korral (nt laenu või liisingu taotlemisel, omakapitali puudujäägi katmisel) võimalik koostada ka vahepealne bilansiaruanne.

Teenuse sisseostmise eelised

Ettevõtte suurusest sõltumata sisaldab majandusaasta aruanne alati ka bilansiaruannet. Tellides Grow raamatupidamisteenuse, koostavad meie kogenud raamatupidajad ka kõik vajaminevad bilansimahtu sisaldavad aruanded.

Kui soovid vabaneda sinu jaoks tülikatest raamatupidamise seotud tegevustest, võta ühendust esimese 100% paberivaba raamatupidamisbürooga Grow. Tule meile nõustamisele ja saame koos sobiva lahenduse välja valida!