Järgmisel aastal on ettevõtjad silmitsi mitmete käibemaksuseaduse muudatustega.
Alates 01.01.2025 muutuvad käibemaksumäärad:
Majutusteenused ja majutus koos hommikusöögiga maksustatakse senise 9% asemel 13%-ga. Ette on nähtud üleminekusäte: kuni 31.12.2026 võib kassapõhise käibemaksuarvestuse kasutaja jätkata 9% käibemaksu arvestamist, kui arve on väljastatud ja teenus osutatud enne 01.01.2025;
Ajakirjandusväljaannete käibemaks tõuseb taas 9%-le. Pärast 01.01.25 toimunud käibelt tohib maksta käibemaksu 5% määraga juhul, kui ostjale väljastati arve ning lähetati paberkandjal väljaanne või tehti kättesaadavaks elektrooniline ajakirjandusväljaande enne 01.01.2025.
Alates 01.07.2025 tõuseb käibemaksumäär 24%-ni seoses 2% julgeolekumaksu lisamisega.
Riigikogu on võtnud sel suvel menetlusse valitsuse poolt algatatud käibemaksuseaduse muudatused, mis on septembrikuus kavas võtta täiskogu päevakorda ning jõustatakse 2025. aastal.
Väikeettevõtjate erikord
Väikeettevõtjad saavad käibemaksuseaduse muudatuste tulemusena õiglasema kohtlemise osaliseks ning väheneb nende halduskoormus. Väikeettevõtjate erikord (inglise keeles Small Business Scheme) võetakse Eestis kasutusele seoses Euroopa Liidu regulatsioonide muutmisega. Sellega leevendatakse väikeettevõtete maksustamise reegleid välisriigis.
Seniste reeglite järgi oli väikeettevõtja, kelle käive jäi oma asukohariigis alla lubatud piirmäära, teises liikmesriigis lõpptarbijale kaupu ja teenuseid müües siiski kohustatud käibemaksu tasuma alates käibe tekkimise päevast. See on põhjustanud väikeettevõtjate ebavõrdse kohtlemise.
Millisele väikeettevõtjale erikord rakendub? Selleks on kehtestatud piirmäär: ettevõtte kogukäive Euroopa Liidu liikmesriikides ei tohi ületada 100 000 eurot aastas. Samuti tuleb jälgida, et tehingute maht liikmesriigis ei ületaks siseriiklikult kehtestatud piirmäära maksukohustuse tekkimiseks.
Kui välisriigi ettevõttel on äritegevus Eestis, talle on oma asukohariigis antud õigus väikeettevõtjate erikorda kasutada ning tema käive ei ületa 40 000 eurot aastas, siis võrdselt Eesti ettevõtjaga ei ole ta kohustatud ennast käibemaksukohustuslaseks registreerima ning ta võib müüa kaupu ja teenuseid maksuvabalt. Selle tunnuseks on registreerimisnumber järelliitega „EX”, mille väikeettevõtja oma asukohariigi maksuhaldurilt saab.
Seega ei pruugi väikeettevõtja olla kohustatud igas liikmesriigis, kus tal äritegevus toimub, käibemaksu deklareerima ja tasuma. Erikorra rakendamine muudab tema äritegevuse laiendamise teistesse liikmesriikidesse lihtsamaks ja kulutõhusamaks.
Väikeettevõtjate erikorraga kaasnevad sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud. Kui soetatakse kaupu ja teenuseid käibe tarbeks, mille osas käibemaksukohustus puudub, siis ei tohi ka selliste soetuste sisendkäibemaksu maha arvata.
Samuti väheneb erikorraga seoses pöördmaksustamise kohustus. Maksukohustuslasest ostjal, kes siiani on arvestanud ja tasunud käibemaksu kaupade ning teenuste soetamisel välisriigi ettevõtjalt, ei ole enam pöördmaksustamise kohustust, kui kaupade või teenuste müüja rakendab väikeettevõtjate erikorda. Selle info saab ostja arvele märgitud registreerimisnumbri põhjal. Ka piiratud maksukohustuslane ei pea enam käibemaksu tasuma soetustelt, mille osas ta on saanud vastava märkega arve.
Kinnisasja sisendkäibemaks
Kinnisasja soetamisel lähtutakse sisendkäibemaksu arvestamisel kinnisasjaga seotud prognoositavast maksustatava ja maksuvaba käibe suhtarvust. Kui aga kinnisasja tegelik kasutamine erineb esialgselt plaanitust, siis praegu kehtivate reeglite järgi korrigeeritakse 10 aasta jooksul iga aasta lõpus mahaarvatavat sisendkäibemaksu vastavalt kinnisasja tegelikule kasutusele. Seega kuulub korrigeerimisele ainult 1/10 sisendkäibemaksu aastas.
Kavandatud seadusemuudatus näeb ette kogu sisendkäibemaksu summa korrigeerimise esimesel aastal, kui kinnisasja esmane tegelik kasutus erineb plaanitust. Näiteks, kui majutusteenuste osutamise asemel eluruumid hoopis üüritakse välja, millest tekib maksuvaba käive.
Näide: 2025. a hakatakse ehitama hoonet, mis plaanitakse müüa. Ehituskuludelt arvatakse 100 000 eurot sisendkäibemaksu käibelt arvestatud käibemaksust maha. Ehitis valmib mais 2026, kuid esialgsed plaanid on muutunud ja see võetakse juunis 2026 kasutusele eluruumi üüriteenuse osutamiseks. Kuna kasutusotstarve muutus, tuleb maha arvatud sisendkäibemaksu osas teha ümberarvestus. Seega 2026. aasta juunikuu käibedeklaratsioonil vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu 100 000 euro võrra.
Uusehitise mõiste
2025.a seadusemuudatusega muutub uusehitise käsitlus. KMS § 16 lg 2 p 3 sätestab kinnisasja müügi kui maksuvaba käibe. Erandiks on ehitise müük enne esmast kasutuselevõttu – see on käibemaksuga maksustatav käive. Uusehitise mõiste vajas täpsustamist, sest mitte alati ei ole see üheselt määratletav. Vaidlusi on tekitanud küsimus, millal ja kuidas muutub uusehitis kasutatud ehitiseks. Seetõttu ja arvestades asjaolu, et Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv annab siin liikmesriikidele otsustusruumi, on MTA algatusel jõudnud käibemaksuseaduse muudatuste eelnõusse uusehitise mõiste täpsustus: ehitise müük maksustatakse ka siis, kui see toimub esimese aasta jooksul peale esmast kasutuselevõttu. Seega, kuigi ehitist juba kasutatakse, loetakse seda maksustamise seisukohast ühe aasta jooksul veel uusehitiseks. Sama kehtib renoveeritud (üle 10%) ehitise puhul: uusehitisena käsitletakse seda ühe aasta vältel peale taaskasutuselevõttu.
Käibe tekkimise koha reeglid ürituste puhul
Üritustega seotud teenuste käibe tekkimise koha määramisel on olulised erireeglid, mis kehtivad kultuuri-, spordi-, haridus-, teadus-, meelelahutus- ja muude sarnaste sündmustega (näiteks messid, näitused, konverentsid) seotud teenustele. Sellised teenused maksustatakse ürituse toimumise riigis.
Seadusemuudatus puudutab veebi vahendusel eraisikule osutatud teenuseid, mille puhul käive loetakse toimunuks isiku elu või asukohas, mitte enam ürituse toimumise kohas. Senised reeglid olidki juba ajale jalgu jäänud, sest paljud sündmused toimuvad täna tervenisti või osaliselt virtuaalselt. See muudatus võimaldab deklareerimisel ja käibemaksu tasumisel kasutada OSS erikorda, mis lihtsustab maksukohustuse täitmist. Kui aga müüja käive eraisikutele ühenduses ei ületa 10 000 eurot, tohib ta teenuste käibe deklareerida Eesti käibedeklaratsioonil.
Käibe piirmäära arvutamine käibemaksukohustuslaseks registreerimisel
Kehtivate seadusesätete alusel ei ole ettevõtjal kohustust end käibemaksukohustuslaseks registreerida, kui kogu tema käibe moodustab 0 % määraga käive. Erandiks on 0% kauba ühendusesisene käive ning teenuste käive, mille puhul on maksukohustus välisriigi ostjal (B2B).
2025. aastal muutub see reegel veelgi lihtsdamaks: maksukohustuslasena registreerimise kohustust ei teki, kui kogu ettevõtja käibe moodustab maksuvaba käive ja 0% määraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.
Samas tuleb silmas pidada, et praegu arvestatakse piirmäära sisse ka välisriikides toimunud käive, kuid seadusemuudatuse tulemusena võetakse arvesse ainult Eestis toimunud käive.
Piirmäära arvutamisel ei arvestata endiselt põhivara müüki. Erandiks on kinnisasi, mille müük arvatakse piirmäära sisse – sõltumata sellest, kas see on raamatupidamises kajastatud põhivarana või kinnisvarainvesteeringuna.