Püsiva tegevuskoha (PT) tekkimise risk on üks peamisi küsimusi, millega Eesti ettevõtted ja juhatuse liikmed kokku puutuvad, kui juhtiv isik tegutseb pikemalt välisriigist. PT tekkimine tähendab, et välisriigil võib tekkida õigus maksustada osa ettevõtte kasumist. See omakorda toob kaasa kohaliku registreerimise, maksukohustused ja võimaliku topeltmaksustamise riski.
Alljärgnevalt selgitame, kuidas juhatuse liige saab välisriigist töötada nii, et ettevõttel ei tekiks selles teises riigis püsivat tegevuskohta, ning milliseid praktilisi meetmeid on soovitatav rakendada.
Mis on püsiv tegevuskoht ja miks juhatuse liikme välismaalt töötamine PT riski tekitab?
Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub ettevõtte regulaarne äritegevus teises riigis. See võib väljenduda näiteks kontori, juhtimiskeskuse või juhatuse liikme regulaarse tööruumi näol.
Ka mitteresidendi püsiva tegevuskoha käsitlus Eesti seadusandluses rõhutab, et määrav on majandustegevuse sisuline toimumine, mitte vaid geograafiline ruum või juhuslik tegevus.
Kaugtööd ja püsivat tegevuskohta käsitlevates OECD 2025. aasta uuendatud juhistes selgitatakse, et:
- püsiv tegevuskoht võib tekkida ka juhatuse liikme kodukontorist, kui seda kasutatakse ettevõtte põhilise äritegevuse jaoks ja see on ettevõtte käsutuses;
- kuid kodukontorit ei loeta ettevõtte käsutuses olevaks, kui juhatuse liige töötab sealt vaid oma mugavuse tõttu ega täida seal äritegevuse strateegilisi ülesandeid.
- Juhatuse liige on ettevõtte kõrgeim otsustaja. Kui ta töötab pikemalt välisriigis ja teeb seal olulisi juhtimisotsuseid, võib see välisriigi hinnangul anda aluse lugeda ettevõtte kasum tekkinuks selles riigis.
OECD 2025. aasta juhiste kohaselt võib PT tekkida siis, kui:
- juhatuse liige veedab teises riigis üle 50% oma tööajast ja
- tema tegevus on äriliselt oluline, nt strateegiliste otsuste tegemine, lepingute sõlmimine või nende tegelik kokkuleppimine.
Samuti on PT risk kõrgem, kui juhatuse liige on ettevõtte ainus või peamine otsustaja (founder CEO tüüpi roll).
Kuidas hinnata püsiva tegevuskoha tekkimise ohtu?
Kolm peamist testi OECD juhiste järgi
- Uuendatud OECD 2025. aasta juhised esitavad välismaalt töötamise hindamiseks kolmeetapilise testi:
- Püsivuse test – kas juhatuse liige töötab teises riigis regulaarselt ja pikema aja jooksul?
- 50% tööaja test – kas üle poole tööajast veedetakse välisriigis?
Ärilise põhjendatuse test – kas töötamine välisriigis on äriliselt vajalik või toimub töötaja enda mugavusest?
Kui töötamine toimub töötaja mugavusest ja ettevõte ei nõua seal töötamist, on PT risk märkimisväärselt madalam.
Lisaks kinnitab OECD 2026. aasta analüüs, et isegi kui juhatuse liige töötab välismaalt üle 50% ajast, ei teki PT automaatselt – hinnatakse ka tegevuse ärilist iseloomu ning seda, kas ettevõte omab selle töökoha üle kontrolli.
Kuidas vältida püsiva tegevuskoha tekkimist?
Praktilised meetodid ja nipid:
1. Dokumenteeri, et kaugtöö välisriigist toimub juhatuse liikme soovil, mitte ettevõtte vajadusest
OECD juhiste järgi on PT riski vähendav võtmetegur selge dokumentatsioon, et kaug- või kodukontorit kasutatakse töötaja mugavuse tõttu, mitte tööandja nõudel.
Näiteks:
- juhatuse liikme lepingus märkida, et töötamine välisriigist toimub tema enda algatusel;
- ettevõte peaks olema tõendatavalt pakkunud tööd Eestis või võimaldanud Eesti kontoripinda.
See lähenemine on OECD poolt tunnistatud oluliseks eristusteguriks PT välistamisel.
2. Väldi oluliste äriotsuste tegemist välisriigis
Kõrge PT risk tekib, kui juhatuse liige:
- sõlmib lepinguid välisriigis,
- peab läbirääkimisi ja lepib kokku tehingute olulised tingimused,
- vastutab ettevõtte põhifunktsioonide eest välisriigis viibides.
See vastab sõltuva esindaja PT tunnustele, mis kehtivad nii OECD mudellepingus kui ka Eesti maksulepingutes.
Nipp: olulised juhatuse otsused tehakse Eesti pinnal või digitaalselt Eesti asukoha kaudu (koosoleku protokollides viidata otsuse tegemise kohaks Eesti).
3. Veendu, et välisriigis ei oleks ettevõtte käsutuses püsivat töökeskkonda
Püsiva tegevuskoha kujunemine eeldab, et:
- töökeskkond on ettevõtte käsutuses ja
- see on seotud ettevõtte äritegevusega.
Kui juhatuse liikme kodukontor ei ole ettevõtte käsutuses ega kontrolli all (ettevõte ei üüri seda ega anna korraldusi selle kasutamiseks), on PT risk väiksem. OECD juhiste järgi ei loeta kodukontorit ettevõtte käsutuses olevaks, kui töötaja valib selle vabatahtlikult ega täida seal ettevõtte juhtimise seisukohalt otsustavaid ülesandeid.
4. Väldi välisriigis töötajate palkamist või seal teenuse osutamist juhatuse liikme kaudu
Kui juhatuse liige:
- juhib töötajaid teises riigis,
- kujundab seal ettevõtte struktuuri,
- palkab kohalikku personali või
- loob selles välisriigis kliendibaasi,
siis võib välisriigis tekkida majandusüksus, mis vastab PT tunnustele (püsiv personal, tulu teenimise koht).
5. Kontrolli maksulepinguid ja riigipõhiseid erisusi
Eesti maksulepingud järgivad valdavalt OECD mudelit, kuid PT kriteeriumid ja erandid võivad riigiti erineda.
Maksulepingud mõjutavad otseselt, kuidas välisriik hindab kodukontori PT riski, sõltuva esindaja PT tingimusi ning ehitus- ja projektitöö kestusega seotud piiranguid (nt 6 või 12 kuud).
Regulaarselt tasub kontrollida MTA ja Rahandusministeeriumi kodulehel leiduvat maksulepingute nimekirja ning vajaduse korral lugeda konkreetse riigi kommentaare PT määratluse kohta.
6. Loo ettevõttesisene kaugtööpoliitika PT riski maandamiseks
OECD 2026. aasta soovituste järgi peaksid ettevõtted looma selged sise-eeskirjad, mis:
- nõuavad juhatuse liikmelt PT riski hindamist enne välisriiki kolimist,
- piiravad äriliselt oluliste toimingute tegemist välisriigist,
- reguleerivad, millises ulatuses on juhatuse liige volitatud välisriigis täitma lepingulisi toiminguid.
Yhteenveto
Juhatuse liige saab välismaalt töötada turvaliselt, kui riske teadlikult juhtida.
Püsiva tegevuskoha teke ei ole automaatne, kuid juhatuse liikme roll suurendab PT riski võrreldes tavatöötajatega. OECD 2025. ja 2026. aasta juhised toovad siiski selgust: PT risk on välditav, kui ettevõte dokumenteerib oma tegevuse korraldamist korrektselt, piirab äriliselt olulist tegevust välisriigis ja tagab, et töökoht välisriigis ei ole ettevõtte käsutuses ega äriliselt vältimatu.
Kõrgeim turvalisus saavutatakse siis, kui:
- juhatuse otsused tehakse Eestis,
- välisriigi kodukontor on pelgalt mugavus, mitte ettevõtte nõue,
- juhatuse liige ei sõlmi välisriigis lepinguid ega tee strateegiliselt olulisi otsuseid,
- ettevõttel on hästi dokumenteeritud kaugtööpoliitika.
Autor: GROW maksuspetsialist Malle Liivat
Keskustele talousasiantuntijamme kanssa
Keskustele kirjanpitäjän kanssa – vältä lisäkulut
Varhainen yhteydenotto kirjanpitäjään auttaa välttämään yllätyksiä ja löytämään parempia ratkaisuja yrityksellesi.
Miten välttää kaksinkertainen verotus, jos omistusosuus on alle 10%?
Alle 101 prosentin omistusosuudella varustetun virolaisen yhtiön osingot voivat johtaa kaksinkertaiseen verotukseen.
Johtaja, suurin kyberuhkasi alkaa sinusta
Kyberhyökkäys ei ala palvelimesta, se alkaa johtajasta. Ole tietoinen yksinkertaisista toimenpiteistä, jotka suojaavat yritystäsi.