Valitsus otsustas muuta käibemaksutõusu tähtajatuks, mis tähendab, et senine ajutine maksutõus jääb kehtima määramata ajaks. Teisalt kaotati ära ettevõtete kasumimaks +2%, mis oleks lõhkunud Eesti lihtsa maksusüsteemi ja toonud kaasa arenduskulusid nii riigile, kui ka ettevõtjatele.
Hea uudis ja halb uudis: tulumaksusüsteem taastatud, käibemaksutõus tähtajatuks
Valitsuse otsus taastada varasema süsteemi, kus ettevõtted maksavad tulumaksu ainult jaotatud kasumilt, mitte jooksvalt teenitud kasumilt, säilitab Eestis lihtsa maksusüsteemi, mis on rahvusvaheliselt laialdast tunnustust leidnud.
Muudatusega kaob ka füüsiliste isikute 2-protsendine tulumaksukohustus alates esimesest eurost, kuid tulumaksumäär jõuab ikkagi 24 protsendile alates 2026. aastast.
Vastukaaluks aga otsustas valitsus muuta ajutise käibemaksumäära tõusu tähtajatuks. Seega on maksumäär 01. Juulist 2025 alates 24 protsenti ning seda ei ole plaanis vähendada. Põhjuseks on vajadus tagada stabiilne rahastamine kaitsekuludele, mis on püsivalt kõrged.
Mida muudatused kaasa toovad?
Käibemaksutõusu tähtajatuks muutmine tähendab, et tarbijad peavad arvestama kõrgema hinnatasemega pikema aja jooksul. Muudatused taastavad Eesti maksusüsteemi loogika ning takistavad ettevõtete asetamist täiendava maksusurve alla. See on väga vajalik leevendus tänases keerulises majanduse olukorras, aidates kaasa riigi rahanduse stabiliseerimisele ning julgeoleku tagamisele.
Julgeolekumaksu rakendamine esialgsel kujul oleks nõudnud Maksu- ja Tolliameti IT-süsteemide arendamist, mille hinnangulised kulud oleksid olnud 950 000 eurot 2025. aastal, 735 000 eurot 2026. aastal ja 525 000 eurot 2027. aastal. Seega saavutatakse ka märkimisväärne IT-arenduste kulude kokkuhoid.
Eesti käibemaksumäär Euroopa Liidu kontekstis
Standardse käibemaksumäära tõus 24%-ni alates 1. juulist 2025 asetab Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas kõrgemate käibemaksumääradega riikide hulka, jäädes siiski alla Ungari ja Skandinaavia riikide määradele.
Võrdlus teiste EL-i riikidega:
- Ungari: 27% (kõrgeim EL-is)
- Soome: 25.5%
- Rootsi ja Taani: 25%
- Kreeka: 24%
- Eesti: 24% (alates juulist 2025)
- Iirimaa ja Poola: 23%
- Hispaania, Leedu, Läti, Tšehhi, Holland: 21%
- Saksamaa ja Rumeenia: 19%
- Luksemburg: 17% (madalaim EL-is)
Käibemaksumäära tõus Eestis võib mõjutada tarbijate ostujõudu ja ettevõtete hinnastamisstrateegiaid.
Kasuta ära digiajastu võimalused oma ettevõtte eduks! Tule tasuta konsultatsioonile!
Personaliteenus – kas sinu ettevõte vajab seda?
Kaari Timuska räägib oma teekonnast inimeste juhtimises ja tutvustab Grow uut teenust – personaliteenus ettevõtetele
Teekond Grow Finance’i tegevjuhiks: minu õppetunnid ja inspiratsioon
Anna-Liisa Orglaan jagab oma teekonda Grow Finance’i tegevjuhiks, tuues esile kogemused ja inspiratsiooni.
Millal tehisintellekt ehk AI võtab raamatupidamise üle?
Kas AI võtab raamatupidamise üle? Tehisintellekt teeb imesid numbritega, aga kas see tähendab, et raamatupidajad [...]