Kõik artiklid

Programm inimest ei asenda: miks raamatupidajad ei kao, vaid lähevad rohkem hinda?

2020. aasta tööjõuvajaduse uuringus prognoosisid eksperdid, et raamatupidamisteadmised muutuvad tulevikus senisest vajalikumaks. Töötukassa andmetel passivad raamatupidajad aga tööta, kuna tehnoloogia võtab nende ameti üle. Eesti ühe edukama raamatupidamisfirma Grow Finance’i kinnitusel pole see kaugeltki tõsi.

Raamatupidaja elukutse on ajas muutunud. Tänapäeva järjest automatiseerituma raamatupidamise juures võib tekkida ekslik mulje, et varsti enam raamatupidajaid vaja ei lähegi. Tegelikult ei seisne raamatupidaja amet enam ammu pelgalt andmete sisestamises või summade kokku löömises – selle töö teevad suuresti ära arvutiprogrammid. Siiski pole tehnoloogia kaugeltki sealmaal, et arvuti võiks inimest asendada. Küll aga võib öelda, et raamatupidaja on muutunud andmesisestajast maksuspetsialistiks.

See ei tähenda sugugi, et raamatupidaja amet lähiajal kuhugi kaduma hakkaks. Sihtasutuse Kutsekoda 2020. aastal läbi viidud uuringus “Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: finantsvaldkond” prognoosisid oma ala eksperdid, et erialateadmistest muutuvad tulevikus senisest vajalikumaks muuhulgas just raamatupidamisteadmised.

Raamatupidajate väärtuslikkust tunnistab ka Grow Finance, mis on Eesti raamatupidamis- ja finantsjuhtimisturul tegutsenud aastast 2000. Ettevõtte kinnitusel valitseb heade raamatupidajate leidmisel täielik põud, mis on kestnud juba vähemalt kolm aastat. “2020. aasta algus tekitas seoses pandeemiaga tööjõuturule korraks inimesi, kuid ressurss kadus kiirelt,” sõnab Grow Finance’i partner Helari Pallas.

Eriti hinnas on head pearaamatupidajad, keda on praegu raske leida. Parem seis on nooremraamatupidajatega. “Samas on nooremad raamatupidajad tihti veel oma õige valiku otsingul ja pole seega alati püsivad,” möönab Pallas.

Siiski on Grow Finance alati valmis värbama arengule suunatud nooremraamatupidajaid. “Meil on palju positiivseid näiteid, kus neist on välja kasvanud head pearaamatupidajad,” kinnitab Pallas, kelle sõnul peab hea raamatupidaja tundma klienditeenindust, oskama inglise keelt ja olema valmis kaasa tulema uute digilahendustega ning neid juurutama klientidele.

Kui seda arvesse võtta, on üllatav, et Töötukassa andmetel on raamatupidajaid Eestis hoopis liiga palju. Töötukassa viimase tööjõuvajaduse baromeetri uuringu kohaselt on mõnes sektoris raskem tööd leida, sest neis on väike tööjõu ülejääk. Peamiselt puudutab see administratiivseid ametikohti, mida on järk-järgult üle võtmas tehnoloogia. “Nii näiteks on juba mitu aastat näha, et tööturg ei vaja enam nii palju raamatupidajaid, andmesisestajaid, sekretär-asjaajajaid,” väidetakse Töötukassast.

Kuidas asjad tegelikult on?

Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmetel on 2021. aasta lõpu seisuga Eestis 13 333 raamatupidajat, nende hulgas ligi 5300 raamatupidamisettevõtetes töötavat isikut. Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehe Margus Tammeraja hinnangul lisandub sellele numbrile tõenäoliselt veel hulk inimesi, kes pakuvad ühel või teisel viisil raamatupidamisteenust, kuid ei pruugi olla töötamise registris arvel.

Tammeraja selgitab: “Raamatupidaja kutsetunnistusi on väljastatud 4423 ehk puudus on pigem kõrgema kvalifikatsiooniga raamatupidajatest ja “üle” võib olla madalama tasemega, piiratud oskustega raamatupidamisega tegelejaid.” Kutsekoja hinnangul on arvestusalal igal aastal vaja juurde umbes 450 inimest. Raamatupidamise eriala lõpetajate arv on aga viimastel aastatel tugevalt vähenenud – kui 2015. aastal asus raamatupidamise kutseõppesse 529 inimest, siis tunamullu oli see arv vaid 266.

Kuidas on siis võimalik, et Töötukassa raamatupidajate põuast midagi ei tea? Põhjus võib peituda selles, et raamatupidamise valdkonnas on tegutsemine reguleerimata. “Iga raamatupidamisalase lühikursuse läbinu võib ennast raamatupidajana tööle pakkuda või isegi raamatupidamisteenust pakkuda, mis võib mingitel juhtudel lõppeda ka töötuks jäämisega. Siis võetakse ennast ilmselt Töötukassas raamatupidajana arvele,” pakub Tammeraja.

See aga ei tähenda, et raamatupidaja ametil 2022. aastal ja tulevikus enam perspektiivi pole. Vastupidi – žurnaalid ja pabertšekid võivad ju ajalukku jääda, kuid raamatupidaja töö olemus areneb aina edasi. Tänapäeva raamatupidaja peab olema avatud inimene, kes mõistab küll maksuseadusi, aga ka kliente. Heal raamatupidajal on vaja nii digiteadmisi kui analüüsivõimet.

Heaks näiteks on Grow Finance – pikaajalise kogemusega tulevikku vaatav innovaatiline ettevõte, mis pakub raamatupidamisteenust kõigis Balti riikides. Grow Finance’i tiimis on üle 40 võimeka spetsialisti, kes tunnevad ligi 20 erinevat programmi ja on alati valmis uusi õppima. Oma tiimi ootavad nad raamatupidajaid, kellel on olemas haridus ja erialased teadmised, arvutioskused, kuid ka suurepärane suhtlemisoskus ning võime muutuvas töökeskkonnas kiirelt kohaneda.

Tutvu tööpakkumistega siin.