Kõik artiklid

Osanike laenud tuleb edaspidi deklareerida kord kvartalis!

Oleme oma blogis kajastanud mitut 2018. aastal rakendunud muudatust, kuid üks oluline uuendus on seni lahkamata. Nimelt nüüdsest tuleb osanikele antud laenud deklareerida kord kvartalis (seega juba 20. aprillil). Kuna sellega seoses on tekkinud mitmeid küsimusi, kirjeldame allpool kõike sellega seonduvat täpsemalt.

Kellele antud laenud ja millised laenud tuleb deklareerida?

  1. aprillil tuleb deklareerida kontserni emaettevõttele või horisontaalselt sõsarfirmale antud osanike laenud. Äriseadustiku kohaselt on laenu andmine osanikule ja juhatuse liikmele küll keelatud (lubatud aga emaühingule, kellega moodustub kontsern, kui ei kahjustata võlausaldajate huve), kuid see reegel on ette nähtud võlausaldajate kaitseks ning sellele ei saa üldreeglina maksuhaldur tugineda. Siinjuures tuleb mainida, et selle maksureegli alla ei käi omanikulaenud, kus omanikuks on eraisik või kontserni mittekuuluv ettevõte.

Maksustamise kohalt kehtib teistele (kontserni mittekuuluvatele) omanikele senine reegel, et juhul kui laenu on antud, tuleb jälgida seotud osapooltega seotud tehingute maksustamise reegleid. Samas tuleb silmas pidada laenu tagastamise tähtaega: enam kui 2-aastane tähtaeg näeb ette kohustust tõendada maksuhaldurile võimekust ning kavatsust laen tagasi maksta.

Maksuhaldurit tuleb informeerida nii laenudest, mis on antud alates 1. juulist 2017, kui ka vanematest laenudest, mille puhul on alates 1. juulist 2017 suurendatud laenusummat, pikendatud laenu tagastamise tähtaega või muudetud muid olulisi tingimusi. Kõige selle analüüsimisel on abi maksukonsultatsioonil osalemisest.

Osanike laenud on deklareeritud, mis saab edasi?

Seejärel tuleb oodata kuni maksuametnik võtab ühendust ja hakkab uurima, et ega tegemist ei ole kasumi varjatud jaotisega. Hindamaks laenu vastavust tavapärastele tingimustele, tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järgnevale:

  • laenu tagasimakse tähtaeg;
  • laenusaaja võime saadud laen tagasi maksta.

Hindamisel võetakse aluseks järgnevad kriteeriumid:

  • laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks (üle 5 aasta);
  • ebamõistlik tagasimaksegraafik;
  • tagasimakse tähtaja korduv pikendamine;
  • laenusumma korduv suurendamine;
  • laenusumma suuruse sõltumine kasumi suurusest (nt olukorrad, kus igal aastal antakse emaettevõtjale laenu tütarettevõtja kasumiga samas suurusjärgus);
  • laenusaaja tegevus laenusumma kasutamisel viitab ilmselgelt tagasimaksmise võimatusele;
  • dividendide mittemaksmine vmt põhjus.

Maksuameti selgituste kohaselt on maksustamine õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks. Tagasimaksmise tõenäosust hinnates analüüsitakse laenusaaja olemasolevat ja kavandatavat äritegevust, tema äriplaani ja muud majandustegevusega seonduvat informatsiooni. Hinnates laenusaaja suutlikkust osanike laenud tagasi maksta on oluline arvestada ka tagatise olemasolu.

Mis juhtub kui selgub, et laen klassifitseerub varjatud kasumieraldiseks?

Varjatud kasumieraldis maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ja deklareeritakse ning makstakse koos tööjõumaksudega järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kui varjatud kasumieraldisena maksustatud laen tagastatakse täielikult või osaliselt, siis on õigus tagastatud summa ulatuses maksta maksuvabalt dividende. Varjatud kasumieraldise maksustamise kohta saab täpsemalt lugeda Maksu- ja Tolliameti vastavalt veebilehelt.

Segaduste vältimiseks kasuta professionaalset raamatupidamisteenust

Kaasaegsetele lahendustele pühendunud raamatupidamisbüroo Grow tagab seaduse kõigi nõuete õige täitmise. Oma ettevõtte töös segaduste vältimiseks võta meiega ühendust ja leiame koos just sinu ettevõttele sobiva teenuste paketi.