Minimaalne kuutasu Grow Finance’i raamatupidamisteenuse eest on 99 eurot kuus pluss käibemaks. Teenusepakettide kohta lisateabe saamiseks klõpsake siin.

Kõik küsimused saab saata e-posti aadressile paring@grow.ee. Vastame teile esimesel võimalusel, tavaliselt tööpäeviti 24h jooksul. Soovi korral saate detailsema päringu täita siin.

Jah, Grow Finance pakub maksunõustamist, nõustamise tasu on Eesti sisestel teemadel 150€/h ja rahvusvahelistel teemadel 175€/h. Hindadele lisandub käibemaks. Miinimumtasu on 1 tund. Soovi konsultatsioonile saate esitada siit.

Raamatupidamisteenus on paberivaba. See tähendab, et kõik raamatupidamisdokumendid saab esitada e-arvetena, pdf-arvetena või pildifailidena. Grow Finance kasutab kõigi ostuarvete, kviitungite ja kuluaruannete haldamiseks kaasaegseid digilahendusi. 

Jah, see on võimalik, kuid omate teadmisi raamatupidamisest ja Eesti seadusandlusest. Grow Finance soovitab tungivalt lasta raamatupidamise ja maksuaruandluse teha kogenud raamatupidajatel, et saaksite täielikult keskenduda oma äritegevusele.

Jah, soovi korral on võimalik kogu raamatupidamisele saada ligipääs kaugelt. Teenuse tellimiseks ja koostööks ei ole otseselt vaja kohtuda, kuigi me eelistame tihedama koostöö puhul kindlasti ka füüsilist kohtumist. 

Eestis on käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustuslik käibemaht alates kalendriaasta algusest 40 000 eurot (v.a. põhivara müük), mis kehtib ainult Eesti ja Euroopa Liidu klientidele müüdud käibe kohta. Kui teie ettevõtte aastane maksustatav käive on alla 40 000 euro või teie kliendid asuvad väljaspool EL-i, siis ei ole teil kohustust registreerida end käibemaksukohustuslasena ning te ei pea Eestis osutatud teenuste eest, mis muidu oleksid maksustatavad, käibemaksu arvutama ega maksma.

Vabatahtlik registreerimine enne registreerimisläve saavutamist on samuti võimalik. Sel juhul peab Eesti Maksu- ja Tolliametile esitama vastava avalduse.

Registreerimiskohustust ei teki, kui ettevõtte kogu käive on maksuvaba või ainult ekspordite kaupu EL-st kolmandatesse riikidesse.

Registreerimiskohustus võib aga tekkida ka seoses soetustega välisriigist: kui ostetakse kaupu summas üle 10 000 euro või saadakse nn mittemateriaalseid teenuseid.

Üksikasjalikku teavet käibemaksu kohta saab lugeda Eesti Maksu- ja Tolliameti  lehelt või võta ühendust meie maksunõustajaga.

Kui müüakse kaupu, deklareeritakse käibemaks Eestis ainult juhul, kui kaubad saadetakse välja Eestist. Juhul, kui teie kaubad ei asu kunagi Eestis, toimub ost/müük mujal ja tehing ei kuulu Eestis käibemaksuga maksustamisele. Näiteks, kui Eesti ettevõte saadab kaupu Hispaaniast Saksamaale, siis müügikäive ei teki Eesti käibemaksureeglite alusel Eestis, vaid Saksamaal. Kaupadega kauplemisel peate registreerima käibemaksu riigis, kus teie kaubad füüsiliselt asuvad.

Kui Eesti ettevõte müüb kaupu või osutab teenuseid teises EL liikmesriigis asuvale eraisikule summas, mis ületab 10 000 eurot aastas kogu EL-is, tuleb käibemaks tasuda vastavalt selle riigi määrale. Selleks on kaks võimalust:
– Müüja registreerib end käibemaksukohustuslasena selles teises riigis ja maksab seal ka käibemaksu
– Müüja registreerib end OSS erikorra kasutajana Eestis. See võimaldab tal deklareerida kõik EL-i eraisikutele tehtud müügid ühe deklaratsiooniga Eesti Maksu- ja Tolliametile, kes edastab tasutud käibemaksu vastavatele riikidele.

Kogu protsess on kirjeldatud Eesti Maksu- ja Tolliameti veebilehel „Registreerimine käibemaksukohustuslasena“. Alustuseks peate esitama taotluse käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks veebis. Kui taotleja ei ole ettevõtte juhatuse liige, siis on vaja saada juhatuse liikmelt luba „Taotluste esitamiseks käibemaksukohustuslasena registreerimiseks (KMKR)“. See kehtib ka juhul, kui soovite, et teie raamatupidaja seda teie eest teeks.

Teie koostööpartnerina saame ise kõik vajalikud tegevused tehtud.

Kui Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonil on arvestatud käibemaks väiksem kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksust, tagastatakse ettevõttele enammakstud käibemaks. Maksutähtaja saabudes tasaarveldab MTA deklaratsiooni alusel ettevõtte rahalised kohustused tema ettemaksetega automaatselt. Enammakstud summa saamiseks oma pangakontole esitab ettevõte MTA-le e-keskkonnas tagastustaotluse. MTA võib ettevõttelt küsida maksusumma tagastamiseks lisatõendeid. Tagastus toimub kuni 60 päeva jooksul.

Jah, Grow Finance saab koostada ja esitada kohustuslikke maksudeklaratsioone  ettevõtetele, kes on sõlminud meiega koostöölepingu. 

Käibemaksukohustuslane peab iga kuu esitama käibemaksudeklaratsiooni. Kui aruandekuul käivet ega pöördmaksustamisele kuuluvaid soetusi ei ole, esitatakse nulldeklaratsioon. Ettevõtja, kellel on töötajad, peab iga kuu esitama tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse maksete ja kohustusliku kogumispensioni maksete deklaratsiooni (vorm TSD).

Kui ettevõttel ei ole lepingulisi töötajaid, tuleb TSD vorm esitada ainult nendel kuudel, mil on jaotatud kasumit dividendidena või tehtud muid kasumijaotisi, antud töötajatele erisoodustusi või tehtud ettevõtte äritegevusega otseselt mitteseotud kulutusi (kingitused, trahvid jne).

Ettevõtte on kohustatud esitama majandusaasta aruande Äriregistrile 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

Üldresidentsus ehk kodakondsus kehtib füüsilistele isikutele ja määratakse isiku passi järgi, samas kui maksuresidentsus määratakse erinevate riikide maksuseaduste alusel. Lihtsustatult, maksuresidentsus on koht, kus isik maksab oma maksud. Füüsilist isikut peetakse residentsiks, kui ta viibib riigis vähemalt 183 päeva jooksul 12 järjestikuse kalendrikuu vältel. Ettevõtte vaatenurgast on maksuresidentsus põhimõtteliselt riigis, kus see on asutatud.

Maksuresidentsus ega e-residentsus ei ole kodakondsus.

On oluline teada, millises riigis olete maksuresident, et maksta makse selles riigis. Kui elate ja töötate Eestis, olete siin maksuresident. Juhatuse liikmetele on kaks palga maksmise võimalust: esiteks, registreerida teid töölepinguga töötajana, mis nõuab Eestis miinimumpalga maksmist. See ei välista dividendide või juhatuse liikme tasude saamist. Teine võimalus on juhatuse liikme leping, kus ei ole ametlikku miinimumpalka ega töötuskindlustusmakse, mis tähendab, et puudub töötuskindlustuskaitse. Dividendid ei saa asendada ametlikku palka, kuna neid ei maksustata tööjõumaksudega.

1. Esimesena on võimalus registreerida teid töölepinguga töötajana. Sel juhul on Eestis vaja maksta miinimumpalka. See ei välista dividendide või juhatuse liikme tasude saamist. Sellisel juhul tuleb maksta, kui töötaja töötab Eestis. Rakenduvad maksud on 20% tulumaks, 33% sotsiaalmaks, 1,6% + 0,8% töötuskindlustusmaks ja 2% kohustusliku kogumispensioni makse.
2. Teine võimalus on juhatuse liikme leping. Sel juhul ametlikku miinimumpalka ei ole, samuti ei ole töötuskindlustusmakset, seega puudub kaitse töötuse eest. Juhatuse liige saab Eesti sotsiaalkindlustust ainult juhul, kui palk on vähemalt Eestis kehtestatud ametlik miinimumpalk ja see on makstud siin (Eesti maksuresident). On oluline mõista, et dividende ei saa kasutada ametliku palga asendajana, kuna dividende ei maksustata tööjõumaksudega.

Kui Eesti ettevõtte töölepingu alusel palgatud isikud ei ole Eesti residendid ja elavad ning töötavad välismaal, siis nende palgalt makse Eestis ei deklareerita ega maksta. Maksustamine toimub töö toimumise riigis. Juhatuse liikme, kes elab ja töötab välismaal, saadud töötasu maksustatakse Eestis. Kui isik esitab A1 tõendi, makstakse sotsiaalmaksu tõendi välja andnud riigis. Eestis võib tekkida maksurisk seoses juhatuse liikme lepingu alusel saadud töötasuga.

Enne dividendide maksmist peab olema sissemakstud ja Eesti Äriregistris registreeritud põhikirja järgne osakapital. Dividendid maksustatakse tulumaksuga 20%. Neljandal aastal pärast dividendide maksmise alustamist on saadaval ka madalam 14% määr. Madalama 14/86 maksumääraga dividendide summa põhineb eelneva kolme aasta keskmisel maksustatud dividendil ja omakapitali jaotusel. Kui madalama määraga dividende jaotatakse eraisikule, rakendub lisaks 7% tulumaksu.

Samuti saab dividende maksta ainult jaotamata kasumi (eelneva aasta kasum) alusel, mis põhineb eelmise aasta kohta esitatud aastaaruandel. Käesoleva aasta kasumi arvelt dividendide maksmine ei ole lubatud.

Dividendide maksuaruandlus esitatakse koos palga- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooniga järgneva kuu 10. kuupäevaks pärast väljamakse sooritamist. Tähtaeg on ka tulumaksu maksmise tähtaeg.

Before paying any dividends, share capital must be paid in and registered with the Estonian Business Register. Dividends are taxed with 22% of Income Tax (calculated on net amount: 22/78).

Also, dividends can only be paid from retained earnings (previous year’s profits) based on the Annual Report submitted for the previous year. It is not allowed to pay dividends on current year’s profits.

Tax reporting for dividends is submitted with wages and social tax declaration for 10th date of the following month after the payment. The due date is also the term for the income tax payment.

The minimum share capital for an OÜ is €0.01 per shareholder. You can choose to contribute more for credibility or investor confidence.

Firstly, you need to make a payment from your personal account to the company’s bank account with a credit or payment institution in the EEA (European Economic Area) with description “Share capital contribution” (“Osakapitali sissemakse”). Founders confirm the capital payment digitally in the Estonian Business Register. A bank notice is required for monetary contributions over €50,000.

Secondly, an application to the Estonian Business Register needs to be submitted digitally to change the company’s details.

Thirdly, an application to the Estonian Business Register to change statutes (includes shareholder’s decision) needs to be submitted.

Grow Finance can process the second and third step for you for service fee of €100 plus VAT.

Estonian Commercial Code Act § 159 and 281 set out that Private Limited Companies and Limited Companies are not allowed to lend money to their shareholders whose share is bigger than 5% of share capital in Private Limited Company or bigger than 1% in Limited Company. Similar restriction for loan applies company’s parent company’s shareholder or other members. Also, it is not allowed to give a loan to company’s member of the board or procurator.

There is exception where subsidiary is allowed to give loan to parent company or parent company’s shareholder or board member if this does not damage financial position of the company or interests of the creditor.

Labour taxes on salaries are paid in the country where the work is performed.

The income tax on board members’ fees is paid to the country where the company is registered, while other labour taxes are paid to the country where the person’s social insurance is held (usually this is the person’s country of residence, and it is the same across all EU countries).

If the person moves to Estonia, labour taxes (income tax and social security contributions) are paid in Estonia.

In Estonia, companies do not pay corporate income tax on annual profits. Tax is only charged when profits are distributed, for example as dividends.

Profits that are reinvested in the business remain exempt from tax.

Corporate income tax also applies to certain expenses that are not related to business activities, such as fringe benefits, gifts, donations, and transfer pricing adjustments.

Because profits are not taxed annually, companies do not need to file an annual corporate tax return. Instead, income tax is calculated and declared monthly, but only if there is a taxable distribution.

If your business activities in Estonia are significant and ongoing, you may create a Permanent Establishment (PE) under Estonian tax law. A PE is generally a fixed place of business (such as an office, branch, or construction site) or a situation where a person in Estonia regularly concludes contracts on behalf of your company.

Once a PE exists, it is treated as a taxpayer in Estonia. This means:

The PE must register with the Estonian Tax and Customs Board.

It must keep separate accounting records and prepare financial statements for its Estonian operations.

Income tax is charged on profits or assets transferred from the PE to the foreign head office, as well as on non-business expenses (e.g., fringe benefits, gifts).

If profits remain reinvested in the PE, no income tax is due.

Tax returns (Form TSD) are filed monthly, but only when taxable transfers occur.

Double taxation occurs when two countries tax the same income. To prevent this, Estonia has signed Double Taxation Agreements (DTAs) with over 60 countries. These treaties:

Allocate taxing rights between Estonia and the other country (e.g., which country can tax dividends, interest, royalties, or business profits).

Provide relief methods, such as tax exemptions or credits, so you don’t pay tax twice on the same income.

Include rules for resolving dual residency and mechanisms for dispute resolution.

To benefit from a DTA, you must usually provide a certificate of tax residency from your home country to the Estonian Tax and Customs Board.