Millest koosneb „julgeolekumaks“?
Julgeolekumaks koosneb:
- Käibemaksu tõusust – alates 1. juulist 2025 suureneb üldine käibemaksumäär 24%-ni.
- Tulumaks füüsilistele isikutele – 2026. aastast kehtestatakse täiendav 2% suurune tulumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule.
- Ettevõtete kasumimaks – samuti 2026. aastast lisandub ettevõtete maksustatavale kasumile 2% suurune maks.
Kasumimaks ehk kõik uus on unustatud vana
Ulatusliku maksureformi raames on kasumimaks üks „julgeolekumaksu“ kolmest komponendist, mis Eesti valitsuse hiljutise algatusena on 2026. aastal plaanis jõustada. Maksu eesmärk on suurendada riigi kaitsevõimekust ja julgeolekualaseid investeeringuid.
Alates 2000. aastast Eestis kehtiv ettevõtte tulumaks on siiani maailmas ainulaadne – ettevõtted maksavad tulumaksu alles siis, kui nad kasumit jaotavad (dividendidena vm). See tähendab, et reinvesteeritud kasumit ei maksustata, sel viisil toetades ettevõtete kasvu ja arengut. Sarnane ettevõtete maksustamise süsteem on veel ka Lätis ja Gruusias.
Klassikaline tulumaks tagasi?
Julgeolekumaksu koosseisu kuuluv kasumimaks on aga plaanitud klassikalise ettevõtte tulumaksuna – maksustatakse ettevõtte majandusaasta jooksul teenitud maksueelne kasum. Seega eemaldume mõnevõrra Eestile kuulsust toonud ja välisinvestoreid siia meelitama mõeldud tulumaksusüsteemist. Samas, ehk pakub leevendust väike maksumäär 2% ning asjaolu, et maks on plaanitud ajutisena, perioodiks 2026 – 2028 (siinjuures on vihje mõnede ajutiste nähtuste hämmastavale püsivusele samuti asjakohane).
Kasumimaks kehtestatakse Eesti äriühingutele, Eesti ja välisriigi füüsilistele isikutele ning mitteresidentidest juriidilistele isikutele, kes Eestis tulu teenivad. Kasumitaotluseta organisatsioonid (MTÜ-d, SA-d) maksu maksma ei hakka.
Seega ootab ettevõtjaid tulumaksumäära tõus kahel aastal järjestikku: alates 01.01.2025 kehtib maksumäär 22% ning alates 01.01.2026 24%.
Maksulepingud rakenduvad ka kasumimaksule
Piiriülese äritegevuse puhul on kasulik teada, et ka kasumimaksu osas saab kohaldada kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid. Veelgi enam – võrdse kohtlemise ja lihtsuse eesmärgil on plaanis vältida topeltmaksustamist kõigi välisriikide osas sõltumata sellest, kas tegemist on lepinguriigiga.
Kuigi Eesti sisese dividendi puhul ei ole kohustust topeltmaksustamist vältida, lubatakse siiski võrdse kohtlemise eesmärgil maksueelsest kasumist maha arvata ka Eesti äriühingult saadud dividend, mille aluseks olev kasum on julgeolekumaksuga maksustatud (kehtima jääb 10% osaluse nõue). Maha lubatakse arvata ka välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum.
Eestis tulu saava mitteresidendi maksustamise kord oleneb sellest, kas ta saab tulu Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või mitte. Püsiva tegevuskoha kaudu tegutsemise korral maksustatakse selle kasum julgeolekumaksuga sarnaselt residendist äriühingu kasumiga. Muul juhul maksustatakse mitteresidendi Eestis saadud tulu samamoodi nagu residendist füüsilise isiku tulu.
Kasumimaksu tasutakse avansina
Sarnaselt klassikalisele ettevõtte tulumaksule tuleb ka kasumimaksu puhul ettevõtjatel arvestada avansiliste maksetega, mille tähtajaks on iga kvartali viimase kuu 10. kuupäev. Avansilise makse summa arvutatakse eelmise või üle-eelmise majandusaasta maksueelsest kasumist – sõltuvalt sellest, kumb on viimasena esitatud. Erandiks on äriühingud, kes esitavad kvartaalseid kasumiaruandeid: krediidiasutused ja börsiaktsiaseltsid. Seaduse eelnõu põhjal on esimene avansilise makse tasumise tähtaeg 10.09.2026. Esimene julgeolekumaksu deklaratsioon tuleb esitada 2027. aastal 2026. aasta kasumi kohta.
Panustavad ka füüsilised isikud
Kasumimaksu kõrval on julgeolekumaksu teisteks komponentideks füüsilise isiku tulumaksu ning käibemaksumäära tõus 2% võrra.
Kavandatud võimalikult laiapõhise maksuna, tasuvad füüsilised isikud julgeolekumaksu oma tulu esimesest eurost alates. Seejuures ei tehta mahaarvamisi, mis tulumaksu puhul on lubatud: kohustusliku ja vabatahtliku pensionisamba väljamaksed, maksuvaba tulu, koolituskulusid, kogumispensioni ega töötuskindlustusmakseid jne.
Investeerimiskonto süsteemi, mis võimaldab tulu maksustamist edasi lükata, saab siiski kasutada ka julgeolekumaksu puhul.
Käibemaksu määra tõus juba 01.07.2025
Käibemaksumäärale lisatakse 2% ehk muudatus 22%-lt 24%-le jõustatakse 01.07.2025. Kõrgendatud määras on plaanis käibemaksu koguda 2028. aastani.
Uue maksu kasutuselevõtt on tekitanud nii toetust kui ka kriitikat. Pooldajad rõhutavad, et maksu eesmärk on parandada riiklikku julgeolekut ja valmistuda tulevasteks väljakutseteks, samas kui vastased muretsevad, et maksukoormuse tõus võib pärssida majanduskasvu ja ettevõtete konkurentsivõimet. Samal ajal jääb ettevõtte tulumaksusüsteem põhilises osas paindlikuks, võimaldades ettevõtjatel oma jaotamata kasumit efektiivselt juhtida. Eeldatavasti suhtuvad ettevõtjad maksutõusu mõistvalt, tajudes habrast tasakaalu tänases maailmas.