maksud

Planeeritavad maksumuudatused Eestis aastatel 2023-2025

raamatupidamisteenus_10

Riigikogu valimiste eel jagati lahkelt lubadusi häälte saamiseks ning nüüd on poliitikud otsimas oma lubatustele katteid. Seetõttu on Eesti maksusüsteem muutumises ning valitsuse poolt planeeritavad maksumuudatused võivad märkimisväärselt mõjutada nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Anname ülevaate hetke seisuga Eestis planeeritavatest maksumuudatustest aastatel 2023-2025. Kindlasti ei ole veel detailid kivisse raiutud, kuid annab selge suuna, kuhu ollakse liikumas.

Planeeritavad maksumuudatused on järgnevad:

  • 2025 aastast kaotatakse üksikisiku tulumaksule praegu kehtiv maksuküür ja tõstetakse tulumaksuvabastus 700 euroni kuus.
  • Tõstetakse käibemaksu 2% võrra 22%-ni 2024. aastal. Plaan on kaotada madalama käibemaksu erisus majutusteenuse pakkujatele alates 1.jaanuarist 2025, kuid on arutluses ka vahepealne maksumäär (13%).
  • Tõstetakse üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu 2% võrra 2025. aastal, plaanis on kaotada dividendidele rakendatav soodusmäär 14%.
  • Kehtestatakse automaks 1. juulist 2024. Detailid veel ebaselged.
  • Maksustatakse pakendite ja plasti kasutamist eesmärgiga vähenda pakendijäätmete teket.
  • Antakse kohalikele omavalitsustele võimalus kehtestada kohalikke makse.
  • Suurendatakse alkoholi- ja tubakaaktsiisi 5% järgmise 3 aasta jooksul ja suurendatakse hasartmängudest laekuvat riigi maksutulu.
  • Kaotatakse täiendav maksuvaba tulu laste, abikaasa ning eluasemelaenu intresside eest alates 2024. aastast.

Maksumuudatused võivad mõjutada ettevõtteid erinevalt sõltuvalt nende suurusest, tegevusalast ja struktuurist.

Eesti maksusüsteemi kujundamise üheks tähtsaimaks põhimõtteks on selle lihtsus ja selgus ning „maksuküüru“ kaotamine täidab kindlasti seda eesmärki. Samas on maksumuudatuste puhul oht, et kannatada saavad enam madalapalgalised inimesed, eriti käibemaksutõusu tulemusena.

Majutusettevõtted, kes näevad seoses plaanitava käibemaksumuudatusega tugevat tagasilööki oma konkurentsivõimele võrreldes teiste riikide sihtkohtadega, teevad aktiivset lobitööd maksutõusu pidurdamiseks. Kindlasti kaotab Eesti mõnevõrra oma atraktiivsuses välisettevõtjate seas, kui tõuseb ettevõtte tulumaks ning madalam maksumäär regulaarselt makstavatele dividendidele enam ei kehti.

Ettevõtjat mõjutavad ka kohalike omavalitsuste valikud ja otsused, kui need kasutades võimalust oma tulude suurendamiseks kohalikke makse kehtestada, käe ettevõtja tasku poole sirutavad. Planeeritav automaks suurendab nii ettevõtjate kui ka eraisikute kulusid. Ärksamad meie seast, kes rohelise mõtteviisi laiemat levikut vältimatuks peavad, kindlasti tervitavad keskkonnakaitsele nügivaid maksumuudatusi. Lõppude lõpuks on mõtteviisi küsimus, kas suhtuda maksude tõusu kui teenimatusse karistusse või võimalusse panustada Eesti inimeste ühisesse heaollu ja turvalisusse.

Maksuseadused võivad olla keerulised ning maksunõustajaga konsulteerimine on soovitatav, et saada täpsemat ja asjakohast teavet oma konkreetse olukorra kohta. Mõistlik on enne tulevikku suunatud tehingute planeerimist alati eelnevalt konsulteerida oma raamatupidaja või maksunõustajaga.