Maksuvaba päevaraha maksustatavaks palgatuluks

Viimasel ajal on sagenenud maksuhalduri poolsed nõuded käsitleda maksuvabalt makstud välislähetuse päevaraha maksustatava töötasuna. Viimane võib ettevõttele kaasa tuua lisakulu vahemikus 75-80% välja makstud päevaraha summat ning mõnel juhul enamgi.

Päevaraha tõlgendus sõltub majandustehingu sisust

Kõnealuse maksunõude aluseks on väide, mille järgi ei olnud töötaja „töölähetuses“, mistõttu ei ole maksuvaba päevaraha maksmine põhjendatud. Sel juhul tuleb kõik töötajale tehtud väljamakseid käsitleda töötasuna. Töölähetuses oleva töötaja ja lähetatud töötaja vahest on täpsemalt kirjutatud Tööinspektsiooni infokirjas (vt. http://uudiskiri.ti.ee/files/august2011_juristannab2.pdf).

Sisuliselt tuleb lähtuda töötaja tavapärase töö tegemise asukohast. Kui töötajaga on näiteks sõlmitud tööleping töö tegemiseks Soomes, siis on tema tavapärase töö tegemise koht Soome ja seal viibimise aja eest ei saa maksuvaba päevaraha maksta.

Töölepingus märgitu ei aita tehingu sisu muuta

Päevarahade maksustamise vastuväitena on tööandjad esitanud töölepingud, mille järgi on töötaja töö tegemise kohaks Eesti. Ometi ei ole see piisav maksuvaba päevaraha arvestamiseks, kui maksuhaldur suudab tõendada töö tegeliku tegemise asukoha väljaspool Eestit. Siinjuures mängivad olulist rolli välismaal töötamise ajaks Eesti ravi- pensioni- ja töötuskindlustuse kehtimise tõendi vorm A1 (E101), ettevõtte poolt käibedeklaratsioonis näidatud käive ja mitmed teised asjaolud.

Kokkuvõtteks

Maksuvaba päevaraha töötasuks ümber klassifitseerimine võib tulla ebameeldiva üllatusena paljudele naaberriikides aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele. Lisanduva maksukohustuse, sellega kaasneva maksuintressi ning maksuintressilt arvestatava tulumaksu nõude tõttu võib ettevõtte sattuda makseraskustesse. Selle vältimiseks soovitame enne maksuvaba päevaraha arvestamist veenduda selle vastavuses tehingu sisuga. Vajadusel oleme oma klientidele siinkohal abiks.