Nagu ikka tuleb uus aasta uue riigieelarve ja maksumuudatustega. Suuremaid maksumuudatusi on olnud viimastel aastatel minimaalselt ja erandiks ei ole ka järgmine aasta. Millised need maksumuudatused siis järgmisel aastal on?
Suuremad maksumuudatused 2023. aastal:
- Miinimumpalga tõus
- Maksuvaba tulu ja vanaduspensioni maksuvabastus
- Platvormide kaudu saadud tulust teavitamine
- Töövõtuahela ja töötamise aja fikseerimine (ehitusplatsid)
- Maa hindamine ja selle mõju maamaksule
Miinimumpalga tõus
Alustame heast uudisest väiksema sissetulekuga töötajatele. 2023. aasta 1. jaanuaril tõuseb miinimumpalk 725 euroni kuus ehk 4,3 eurot tunnis. 2022. aastal oli miinimumpalga määraks 654 eurot kuus ja 3,86 eurot tunnis.
Teised olulised maksumäärad sealjuures jäävad samaks:
- Tööandja töötuskindlustusmakse on 0,8%
- Töötaja töötuskindlustusmakse on 1,6%
- Tulumaks on 20% – madalam maksumäär 14% (14/86 netosummast, regulaarselt makstavate dividendide puhul)
- Sotsiaalmaks on 33%
Kuna 2023. riigieelarvet ei ole veel vastu võetud, ei ole info sotsiaalmaksu miinimummäära kohta täiesti kindel. Tõenäoliselt tuleb see eelmise aasta miinimumpalga pealt ehk summa saab olema 215,82 eurot kuus.
Maksuvaba tulu määr
Lisaks miinimumpalgale tõuseb ka maksuvaba tulu määr. See muudatus aitab paljudel tõusvate hindadega maailmas toime tulla. 2023. aastal on üldine maksuvaba tulu kuni 654 eurot kuus. Maksuvaba tulu väheneb inimese sissetuleku kasvades. Sellisel juhul jääb kuni 1200 eurot kuus teenivale inimesele 370 eurot aastas rohkem kätte.
Uuendused
Vanaduspensioni maksuvabastus
Ka vanaduspensionieas olevatele inimestele tuuakse kiiresti kallinevas maailmas kergendust. Esimesest jaanuarist ei sõltu enam maksuvaba tulu vanaduspensioni eas inimese sissetuleku suurusest, vaid on alati 704 eurot. See muudatus kehtib nii töötavatele kui pensionile jäänud vanaduspensioniealistele.
Sotsiaalkindlustusamet arvestab maksuvaba tulu vanaduspensionile. Kui pensioni summa jääb alla selle, siis vanaduspensionil oleva inimese avalduse alusel arvestab tööandja kasutamata ülejäägi ka töötasule või muudele tuludele. Maksuvaba tulu kehtib ka siis terve aasta eest, kui inimene jõuab vanaduspensioniikka aasta jooksul.
Maksuvabale tulule vanaduspensionieas on õigus Eesti residentidel ja Euroopa Majanduspiirkonna residentidel (Euroopa Liidu liikmesriigid, Norra, Island, Liechtenstein), kes saavad Eestist tulu. Euroopa Majanduspiirkonna residendid peavad esitama residentsustõendi. Kolmandate riikide residentidel ei ole õigust maksuvabale tulule üldiselt ega vanaduspensionieas.
Loe lähemalt: Maksuvaba tulu vanaduspensionieas | Maksu- ja Tolliamet (emta.ee)
Platvormide kaudu saadud tulust teavitamine
Internetis teenuse pakkumine või toodete müümine on üha populaarsemaks muutuv. Siiani on tuludest teada andmine olnud müüja kohustus. Alates 1. jaanuarist 2023 peavad platvormihaldurid, nagu näiteks AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Booking.com, Etsy jt hakkama teavet koguma platvormil tegutsevate müüjate või teenusepakkujate isiku ja nende poolt teenitud tulu kohta.
Kogutud info peavad platvormihaldurid saatma 2024. aasta 31. jaanuariks MTA-le. Seni pidi teavet edastama maksuhalduriga sõlmitud kokkulepete alusel nõusoleku andnud müüjate kohta.
Mille kohta teavet anda?
Platvormil tegutsevate kohalike ja EL-i liikmesriikide isikute kohta. Samuti nende riikide maksukohuslaste kohta, kellega Eesti on sõlminud kokkuleppe maksualase teabe automaatseks vahetamiseks.
Kui müüja ei ole esitanud teavet platvormihaldurile, sulgeb haldur müüja konto ning takistab tal uuesti registreerimast. Teine võimalus on jätta müüjale tasu üle andmata, kuni nõutud teabe esitamiseni.
Kui andmeid ei esitata on MTA-l õigus lisatähtaja möödumisel (90 päeva) viimase abinõuna lasta platvormi domeeninimi blokeerida.
Töövõtuahela ja töötamise aja fikseerimine ehitussektoris
Selleks, et vältida maksude tasumise, töökeskkonna nõuete järgimise ning töötajate töötamise aja fikseerimise osas kuritarvitamist rakendub ehitussektoris uuest aastast karmim kontroll. Esimesest oktoobrist 2023. aastal hakkab kehtima kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramise kord ehitussektoris.
Mida töötamise aja fikseerimine ehitussektoris endast kujutab?
Peatöövõtja peab esmalt tuvastama alltöövõtjad. Seejärel kinnitama Maksu ja Tolliameti veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruande kohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitama ehitustööde tellija andmed. Peatöövõtja peab ehitusplatsil kasutusele võtma elektroonilise süsteemi ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks. Helmes ja Wisercat loovad ühtse IT-lahendusel toimiva töötajate kaartide vormi. Töötajatel tuleb tööle tulles ja sealt lahkudes ennast spetsiaalse kiipkaardiga registreerida.
MTA hakkab maksudeklaratsioonides esitatud andmeid võrdlema ehitusplatsi kohta esitatud andmetega. Andmete lahknevuse korral on võimalik maksukontroll.
Andmete esitamise kohustus kehtib ehitusplatside puhul, mille toimuvate ehitustööde eeldatav kestus ületab 30 päeva ja töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav tööde maht ületab 500 inimtööpäeva. Kohustuse rikkumise korral võib MTA-algatada väärteomenetluse või määrata sunniraha.
Registreerimiskohustus rakendub ehitustöödele, millega alustatakse 01.10.2023 või hiljem. Samuti laieneb kohustus ehitustöödele, millega on alustatud enne 01.10.2023, kui ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 01.10.2024 või sellest hilisem kuupäev.
Loe lähemalt: Helmes ja Wisercat aitavad riigil ehitusturu läbipaistvamaks muuta | Maksu- ja Tolliamet (emta.ee)
2022. aasta maa korraline hindamine ja selle mõju maamaksule
Maa korraline hindamine on turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele ligikaudne maa turuväärtus ehk maa maksustamishind. Tegemist on masshindamisega, mille tulemus on statistiline üldistus.
2022. aastal alustatud maa korralise hindamise tulemused võetakse kasutusele alates 1. jaanuarist 2024. Uued maamaksu määrad kehtestab kohalik omavalitsus hiljemalt 1. juuliks 2023.
Maksimaalseid maksumäärasid on seadusega vähendatud 2,5 kuni 5 korda. Lisaks on seatud seadusega maamaksule kasvupiirang – maamaks ei suurene rohkem kui 10% aastas. Näiteks maaüksusel, mille maamaks on 2022. aastal 100 eurot ja mille maa väärtus kasvab 10 korda, kasvab maamaks 200 euroni, sedagi 10%-liste sammudega ja alates 2024. aastast.
Loe lähemalt: 2022. aasta maa korraline hindamine | Maa-amet (maaamet.ee)
Sellised on 2023. aasta peamised maksumuudatused. Küsimuste korral võta julgesti meiega ühendust telefonil +372 5629 3090, e-posti aadressil info@grow.ee või kontaktvormi abil.
