Sel suvel ei ole ilm eestlasi hellitanud ja nii mõnegi töötaja puhkus on möödunud vihma trotsides või jopega õues viibides. Miks ei võiks aga kontoritöötajatel puhkused ilma järgi käia? Kui sul õnnestuski oma puhkus sättida aega, mil oli paar ilusamat päeva, said kindlasti mõne tööga seotud kõne või e-kirja. Loomulikult tekitab see sulle tööga seotud stressi, kuid ega ka kõne võtnud või kirja saatnud inimesel ei ole lihtne – ta “vaeseke” unistab ju kontoris aknast välja vaadates ja mõtleb, et miks küll tema puhkuse kaaslasteks olid vihmajuss ja lörtsipoiss.
Kui aga kõigi selliste töötajate puhkus sõltuks ilusast ilmast, siis oleksid mõlemad osapooled hoopis üheaegselt oma auga välja teenitud puhkusepäevi nautinud, mitte pidanud muretsema teiste segamise pärast. Kui nad võtaksid samal ajal vabalt, olekski stress asendunud õnnehormoonidega ja kõigil oleks mõnus tööd sobival ajal edasi teha.
Pealegi liigub kontoritöötaja töö Eestis järjest enam virtuaalkontori staatusesse, kus puhkuse ja tööaja piirid üha enam hägustuvad. Miks mitte protsessi veidi kiirendada ja neid väheseid tõelisi suveilmasid maksimaalselt ära kasutada?
Ilusa ilmaga puhkamine elavdaks ka Eesti majandust
Lisaks kasvataks asjade selline korraldus ka Eesti majandust siseturismi arvelt. Kuna nauditava ilmaga leidub Eestis piisavalt palju põnevaid tegevusi ja kui Eesti ilmad tõesti ei kannata pikemat planeerimist kui paar päeva ette, siis ei olekski inimesel põhjust mujal puhata.
Kui elad Itaalias, siis ei ole tõesti eriliselt keeruline puhkust ja ilusat ilma omavahel ühendada. Aga Eestis, kus juulis saab paariks päevaks jope/kasuka seljast visata, oleks see vägagi mõistlik ja tegelikult ei ole ka tööandjal vaja karta, et keegi liiga kauaks puhkusele jääb.
Vürtsi lisamine lõbusate “kontorist väljas” sõnumitega
Kui keegi sult küsib, et millal sa puhkad, siis kas poleks äge vastata midagi sellist – “noh, suvisel ajal kui ööpäevane keskmine temperatuur on üle 20 kraadi ja sademeid alla 10 millimeetri ja kui päevadest välja ei tule, siis põrutan Itaaliasse!”.
Samamoodi oleks lahe saata puhkuse ajal laekuvatele töömeilidele vastuseks midagi sellist:
- “Olen tagasi kui ööpäevane temperatuur on alla 20 kraadi”. Ent siin tasub olla ettevaatlik, sest Wikipedia andmetel on keskmine temperatuur juulis 18 kraadi.
- “Olen tagasi kui päevane sademete hulk on üle 10 mm päevas”. Muuseas mõõdeti Eesti rekord augustis 1987, mil Haanjas oli sademeid koguni 148 mm.
Ent arusaam ilusast ilmast võib olla väga erinev ja kui keegi väidab, et kõigile ju soojus ei sobi, siis peab sellega täiesti nõustuma. Aga sarnased isiksused pidid tõmbama sarnaseid ja seega võiks nendel, kes eelistavad jahedamaid sügisilmasid, see süsteem samamoodi toimida. Siis ehk saategi teada, kellega sujub koostöö paremini!
Kuidas selline idee sulle meeldiks? Ehk läks ka sinul kogu sellesuvine puhkus kehva ilma nahka? Ootame väga sinu kommentaare meie Facebooki lehel või lisa oma kommentaar siiasamasse postituse alla.