Kas loeb, millises riigis tasun oma sotsiaalmaksu?

Kui töötad piiriüleselt, teed kaugtööd välismaa tööandjale, oled ettevõtja või saad tasu mitmest riigist, tekib varem või hiljem küsimus: kas on üldse oluline, kuhu riiki sinu sotsiaalkindlustusmaksed tasutakse? 

Jah, see on oluline, sest see määrab, millise riigi süsteemist saad ravikindlustuse, kuhu koguneb pensionistaaž ja millise riigi reegleid sinu suhtes kohaldatakse.  

Mis on sotsiaalmaks ja kuidas see toimib? 

Eestis on sotsiaalmaks seaduse järgi rahaline kohustus, mille eesmärk on koguda tulu pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Ehk see ei ole “lihtsalt maks” – selle taga on konkreetsed õigused (ravikindlustus, pensioni arvestus). 

Sama loogika kehtib ka piiriüleselt: kui maksad sotsiaalkindlustusmakseid teise riiki, siis üldjuhul “ostad” sa õigused selle riigi süsteemis (või vähemalt allud selle riigi reeglitele).  

Piiriüleselt töötades ei vali sa kindlustajariiki oma soovi järgi – sageli määravad selle Euroopa Liidu reeglid ja mõnede kolmandate riikide puhul ka sotsiaalkindlustuslepingud.  

EL-põhireegel: korraga kehtib ühe riigi sotsiaalkindlustus 

Kui oled seotud mitme EL/EMP riigiga (või Šveitsiga), siis üldpõhimõte on: 
👉 sotsiaalkindlustus kehtib ja seega ka sotsiaalmakseid tuleb maksta vaid ühes riigis korraga.  

Mida see sinu jaoks tähendab? 

Sa ei pea maksma sama tööperioodi eest sotsiaalkindlustust kahte riiki korraga, aga pead teadma, milline see “üks riik” on, sest see mõjutab ravikindlustust ja pensioni.  

Ravikindlustus – kes maksab sinu ravi eest? 

Eestis ütleb Tervisekassa selgelt: ravikindlustus tekib peamiselt siis, kui inimene töötab ja tema eest makstakse (või ta ise maksab) sotsiaalmaksu, või kui ta on kindlustatuga võrdsustatud või vabatahtliku lepingu alusel kindlustatud. 

Kui inimene on töötamise või FIEna tegutsemise tõttu seotud rohkem kui ühe EL riigiga, saab ta ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu. 

Kui sotsiaalmaks läheb teise riiki, siis oled ravikindlustatud suure tõenäosusega seal ja Eestis võib kindlustus lõppeda, kui sa ei kuulu mõne erandi alla.  

Kuidas ma saan arstiabi, kui elan ühes riigis ja töötan teises? 

Selleks on kaks väga praktilist tööriista: 

1. S1 vorm – kui elad ühes riigis, aga oled kindlustatud teises, võib S1 anda õiguse saada arstiabi elukohariigis, samal ajal kui “kindlustajariik” on teine 
2. Euroopa ravikindlustuskaart (EHIC) – kui viibid ajutiselt teises EL riigis (reis, lühike lähetus), saad EHICuga vajaminevat arstiabi kohalike kindlustatutega samadel tingimustel (aga omavastutused võivad jääda sinu kanda).

Pension – kuhu koguneb staaž ja kes maksab pensioni? 

Kui oled töötanud mitmes EL riigis, siis reeglina tekivad pensioniõigused igas riigis, kus sa oled sissemakseid teinud.

Pensioni taotlemine toimub üldiselt selle riigi kaudu, kus elad või kus viimati töötsid, ning see riik koondab info sinu panustest teistest riikidest. 

Olulised kaks põhimõtet: 

1. Perioodideliitmine 

Kui mõnes riigis on pensioniõiguse tekkimiseks vaja miinimumstaaži (nt 5 aastat, peab riik pensioniõiguse hindamisel arvestama ka teiste EL riikide perioode.  

2. Proportsionaalnearvestus 

Iga riik arvutab, kui palju pensioni ta maksaks “nagu oleksid kogu aja seal töötanud” (teoreetiline summa) ja siis maksab sellest proportsionaalse osa vastavalt sellele, kui kaua sa tegelikult selles riigis kindlustatud olid.  

Pensioni suurus sõltub selle riigi reeglitest, kuhu maksad – selle süsteemi järgi arvestatakse. Pensioni arvutamisel võib rakendada ka nn rahvuslikku määra – kui tingimused on täidetud ka ilma teiste riikideta ning inimene saab sellest riigist kõrgema tulemuse. 

Olulised dokumendid (A1, S1, EHIC) 

Piiriülestes olukordades ei ole “paberimajandus” lihtsalt vormitäide – see on tõend, mis väldib topeltkohustusi ja kindlustusauke. 

A1 tõend – millise riigi sotsiaalkindlustus kehtib 

Kui töötad mitmes EL riigis või sind lähetatakse ajutiselt teise riiki, on A1 tõend see dokument, mis kinnitab, millise riigi sotsiaalkindlustus kehtib ja kuhu makseid teha. A1 tõendiga saab teisele riigile tõendada, et seal sotsiaalkindlustusmaksete kohustust ei ole. 

Kui töötamise periood on lühem kui 2 aastat, tasutakse üldjuhul koduriigi sotsiaalkindlustusmakseid ja töötajale jäävad kehtima koduriigi kindlustused – A1 on see, mis seda kinnitab. 

EHIC – ajutine viibimine ja vajaminev arstiabi 

Euroopa ravikindlustuskaart ehk EHIC toimib ainult siis, kui sul on kehtiv ravikindlustus, ja annab ajutisel viibimisel õiguse vajaminevale arstiabile teises riigis. Vajaminevaks arstiabiks  loetakse teises EL riigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. Samas ei kata see dokument kõiki kulutusi, mis vajamineva arstiabiga võivad kaasneda. Patsiendil tuleb maksta omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne). 

3 näidisjuhtumit päriselust: 

Juhtum 1: Elan Eestis, käin Soomes tööl (või töötan välismaa tööandjale teises riigis). Sinu elukoht on Eestis, aga töö toimub teises EL riigis ja sotsiaalkindlustsmaksed lähevad sinna riiki, kus töö tegelikult tehakse (see on ka üldreegel).

Olukord:  

• Õigus ravikindlustusele tekib suure tõenäosusega töökohariigis, sest seal makstakse sotsiaalkindlustusmakseid 

• Kui soovid arstiabi ka Eestis kasutada “nagu kindlustatu”, võib vaja minna S1 vormi (et oleks katvus elukohariigis) 

• Reisimisel/ajutisel viibimisel aitab EHIC – aga see ei asenda S1 olukorras, kus elad püsivalt ühes riigis ja oled kindlustatud teises.  

Mida teha?  

Juhtum 2: Eesti tööandja lähetab töötaja 18 kuuks Saksamaale 

Töötaja saadetakse ajutiselt teise riiki projekti raames. Kui tingimused on täidetud, võib töötaja jääda Eesti sotsiaalkindlustuse alla ja maksud makstakse edasi Eestisse.  

Olukord:  

• Kui kõik on korrektselt vormistatud, säilib töötajal Eesti ravi-, pensioni- ja töötuskindlustus lähetuse ajal 

• Lähetuse “võtmedokument” on A1 tõend, millega näitad vastuvõtvale riigile, et sotsiaalkindlustus on Eestis ja lähetuse riigis ei pea topelt maksma.  

Mida teha?  

• Tööandja/raamatupidaja: taotle töötajale A1 tõend enne lähetust ja hoia see vajadusel kontrollimiseks kättesaadavana.  

• Töötaja: hoia A1 tõend alles ja arvesta, et ravi vajadusel on sul kindlustus Eestis, kuid ajutisel viibimisel mujal aitab ka EHIC (vajamineva arstiabi korral). 

Juhtum 3: Ettevõtja/FIE teeb tööd kahes riigis (või kaugtöö + projektid teises riigis)

Sa elad Eestis, aga teed osa tööst/teenusest teises EL riigis (või vastupidi). Sellisel juhul ei ole “kuhu maksan” vaba valik – määratakse, millise riigi sotsiaalkindlustuse reeglid kohaldub, ja üldpõhimõte on endiselt “ainult üks riik korraga”. (Allikad: Your Europe “only one country’s laws apply”; Eesti.ee A1 – sotsiaalkindlustus vaid ühes riigis.) 

Olukord:  

• Kui kohaldatavaks riigiks määratakse näiteks Eesti, siis maksad siia ja ravikindlustuse/pensioni loogika lähtub siit (vastavalt Eesti reeglitele). Kui määratakse teine riik, liigub “ankur” sinna. Kui sa “eksid riigiga”, võib tekkida risk, et pead hiljem olukorda tagantjärele parandama (ja see on tavaliselt kallis ja ajakulukas).  

Mida teha?  

• Ettevõtja/FIE: kaardista reaalselt, kus töö tehakse ja kas see on regulaarne/oluline osa tegevusest – see info on vajalik kohaldatava riigi määramiseks. 
• Raamatupidaja: küsi varakult, kas on vaja A1 tõendit (või muud pädeva riigi kinnitust), et makseid õigesti suunata. 

Kokkuvõte 

• Üldreegel: maksad sotsiaalkindlustust ühte riiki korraga – tavaliselt sinna, kus töö tehakse 

• Lähetus: ajutisel lähetusel (kuni 2 aastat) võib jääda koduriigi süsteemi – A1 tõend on võtmedokument 

• Ravikindlustus: mitme riigi puhul saad ravikindlustuse reeglina seal, kuhu sotsiaalmaks/sotsiaalkindlustusmaksed tasutakse. 

• Arstiabi teises riigis: ajutisel viibimisel aitab EHIC, kuid see eeldab kehtivat kindlustust ja ei kata alati kõike 

• Pension: tööaastad mitmes riigis arvestatakse kokku õiguse tekkimiseks, aga iga riik maksab oma osa ja arvutab selle oma reeglite järgi. 

 Postituse autor Malle Liivat, malle.liivat@grow.ee