Maksud pole mängimiseks, maksud on maksmiseks. Aasta viimases blogipostituses vaatame üle, milliste muudatustega tuleb tuleval aastal makse makstes arvestada.
Kuigi jaanuaris 2021 ametisse astunud valitsus leppis kokku, et Eesti senine maksukeskkond jääb maksimaalselt muutumatuks, tuleb tuleval aastal arvestada siiski mõningate minimaalsete muutustega maksukorralduses.
Maksud ja töötaja
Kuigi alampalk on uuest aastast senise 584 euro asemel 654 eurot ja alampalga tunnitasu 3,48 euro asemel 3,86 eurot, jääb sotsiaalmaksu miinimumkohustuseks endiselt 192,72 eurot nagu seni. Seega – miinimumpalk tõuseb, sotsiaalmaksu miinimumkohustus sellest ei muutu.
Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja piirata COVID-19 viiruse levikut, muudeti 2019 aastal haiguslehtede hüvitamise korda töötajatele soodsamaks: töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist alates 2. kuni 5. päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates 6. päevast. Selline hüvitamise kord jätkub ka 2022.aastal. Hüvitist makstakse 70% töötaja keskmisest töötasust ning sellelt peetakse kinni tulumaks.
Maksud ja rahalised raskused
Kui pandeemia alguses lõpetati ajatatud maksmata maksude pealt intressi arvestamine ja vähendati maksuvõla korral kehtinud intressimäära 50%, siis uuest aastast tuleb jälle arvestada iga tähtajast üle läinud päeva pealt 0,06% intressi. Seega – maksumaksmisega hilinemine on uuest aastast kaks korda kallim käesoleva aastaga võrreldes.
Kui ettevõte on maksude maksmisega niivõrd plindris, et sekkub maksuhaldur, on asjad endiselt hapud, nagu mullu ja muiste enne koroonapandeemiat. Olulise muudatusena tohib maksuhaldur ajakohastatud pankrotiseaduse 29. paragrahvi loal jagada uuel aastal maksusaladusi puudutavat teavet:
- ajutise pankrotihalduriga
- püsiva pankrotihalduriga
- Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusega
Seda aga siis, kui saladuse jagamine eelnimetatutega on vajalik pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Seega – ettevõtte makseraskuste korral võib maksusaladus olla nüüd piiratud ulatuses jagatud saladus.
Tasumata arve ja käibemaks
Et mõne väljasaadetud arve tasumine võib jääda venima kasvõi igaviku lõpuni, pole uudis ühelegi ettevõtjale. Mida see kas jooksvalt või kumulatiivselt ettevõtte majandusnäitajatele ja ettevõtja närviressursile tähendab, pole vast vaja seletada.
Kuid uuest aastast paistab selle tunneli lõpus valgus, sest edaspidi on võimalik küsida tagasi käibemaksu ebatõenäoliselt laekuvatelt arvetelt. Seda muidugi teatud tingimustel.
Ajakohastatud käibemaksuseaduse 29. paragrahvi 1. lõige, mis käsitleb maksukohustuse vähendamist, lubab uuest aastast alljärgnevat:
§ 291. Maksukohustuse vähendamine
(1) Maksukohustuslasel on õigus vähendada oma maksukohustust võõrandatud kaubalt või osutatud teenuselt, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksu summa võrra vastavalt tasumata osale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt käesoleva seaduse §-le 37;
2) käibemaksusumma on tehingult arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
3) nõuet pole võõrandatud;
4) arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, välja arvatud käesoleva lõike punktis 6 nimetatud juhul;
5) nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu;
6) suuremat kui 30 000-eurost käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga;
7) kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses;
8) maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.
Ja kui mõni kavalpea arvab, et võib tasumata arvelt saada käibemaksu kauba peale tagasi, siis ta eksib. Kui saata talle meeldetuletus arve mahakandmise kohta koos käibemaksu summaga, peab võlgnik maksude tasumise ajaks selle käibemaksu võrra rohkem riigimakse tasuma.
Seega – kui juhtum on tõepoolest lootusetu ning tegemist pole oma raha ühest taskust teise tõstmisega, võib ebatõenäoliselt laekuvalt arvelt küsida käibemaksu tagasi. Küsija suu pihta ei lööda, küsi terviseks, see on uuest aastast su seaduslik õigus.
Ettevõtte tulumaks ja rahvusvaheline infovahetus
Uuest aastast muutub ka tulumaksuseadus. Üleilmastumise hoogne kulg teeb sealgi omad korrektuurid.
Kõige tähtsam on teada, et uuest aastast kaob ära “madala maksumääraga territooriumi” mõiste koos sisuga. See asendatakse mõistega „koostööd mittetegev jurisdiktsioon”.
Nagu mullu ja muiste, maksustatakse tulumaksuga kõik Eesti residendist füüsilise isiku teenitud tulud sõltumata sellest, kas need teeniti Eestis või väljaspool Eestit. Ja maksustamisele kuulub ka Eestiga maksualast koostööd mittetegevast riigist/jurisdiktsioonist teenitud tulu.
See käib ka Eestiga maksualast koostööd mittetegevates riikides/jurisdiktsioonides asuvate, kuid Eesti residentide kontrolli all olevate ettevõtete ehk juriidiliste isikute tulude kohta. Need tulud maksustatakse tulumaksuga sõltumata sellest, kas ettevõte on või ei ole jaotanud oma kasumit.
Seega – Eestis resideeruvad välismaalased või välisettevõtete kohalikud harud hakkavad maksma Eesti riigile tulumaksu igal juhul ning ilma eranditeta.
Tulumaks ja selle rahvusvaheline arvestamine
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide füüsilistest isikutest residentide kõikvõimalikelt töötasudelt arvatakse residendi kirjaliku avalduse alusel maha maksuvaba tulu.
Selle väljaarvutamiseks on järgmine valem: 500 – 500 / 900 × (väljamakse – 1200)
Samas ei tohi maksuvaba tulu olla suurem kui 500 eurot, kuid residendi soovil võib see olla väiksem.
Seega – kui ei taha täie rauaga tulumaksu maksta, pead selleks esitama ise avalduse.
Hübriidüksus ja tulumaks
Jaanuarist jõustuvad juba mullu vastu võetud seadusemuudatused, mis puudutavad tulumaksu maksmist välisosalusega ehk hübriidüksustest usaldusfondide kaudu teenitud tulude pealt.
Usaldusfond peab tasuma tulumaksu iga fondi osaniku tulu pealt. Seda ka siis, kui osanik pole Eesti resident, kuid on sidusettevõtja, kellele kuulub otse või kaudselt vähemalt pool fondi ja kes resideerub regioonis, mille maksuseadused käsitlevad usaldusfondi tulumaksukohuslased.
Erandiks on olukorrad, mis on sätestatud tulumaksuseaduse § 29 lõike 11 või 12 .Või olukord, kus seda tulu on juba korra mõne muu maa maksuseaduste järgi maksustatud.
Seega – vähemalt poole osaluse ulatuses välisosalusega usaldusfondi teenitud tulude pealt tuleb tasuda tulumaksu Eestisse. Seda reeglina, kuid paari erandiga.
Mida veel võiks teada?
Seda, kuidas muutuvad uuest aastast maksustamise reeglid meie naaberriikides, mis mõjutab ka Eesti äriühinguid, loe Eesti Maksumaksjate Liidu blogist.
Kui sul tekkis täiendavaid küsimusi või jäi midagi arusaamatuks, siis kontakteeru oma raamatupidajaga ja kindlasti ta oskab sind kas abistada või suunata vastuse juurde.